Leivategu Juurikarul

Esmaspäeval, 17. oktoobril kogune­sid Juurikaru kooli 5. klassi õpilased kööki, kõigil kausid kaenlas. Igaüks mõõtis vajaliku koguse sooja vett kaussi ja lisas juurde rukkijahu ning õpetajalt saadud kõhisevat juuretist. Selleks päevaks oli töö tehtud, leiva­juuretis käärima pandud ja kõik tor­masid kodu poole.

Teisipäeva hommikul juba pool tundi enne koolipäeva algust olid noored pagarid oma kausside juures ja ajasid näpuga retseptis järge. Kõige raskemaks osutus leivateo juures taig­na sõtkumine. Igaüks rikastas oma leiba kodunt kaasa võetud lisandite­ga. Pätsidesse lisati vorsti-sinki-juus­tu, seemneid-pähkleid-kuivatatud puuvilju ja muud maitsvat. Pätside kuju sõltus ka tegija fantaasiast. Nii valmisid ning kerkisid süda ja auto, madu ja krokodill, põrsas ja rõõmu­rull, vormi- ja põrandaleivad. Päeva lõpul algas küpsetamine, nii et terve kool oli meeldivat leivalõhna täis.

Kolmapäeval kogunes kogu koolipere erinevaid leibasid degus­teerima. Allakirjutanu rääkis leiva tähtsusest meie toidulaual. Kõigi silme all valmis ka üks näidisleib. Nii nägid õpilased ja õpetajad, mis täpselt ühest leivast leiva teeb ja kui­das see leivapäts valmis voolitakse. Siis saabus hetk, kus 5. klassi paga­rid, seistes igaüks omavalmistatud ja lahti lõigatud leiva juures, hakkasid oma kätetööd pakkuma. Mõnele maitses magusa maitsega puuvilja­leib, teisele soolasem vorstileib.

Leivatund lõppes multifilmi „Jänku-Jussi leivatund" ühise vaa­tamisega.

Saadud teadmisi sai kasutada veerandilõpu viktoriinis, kus õpi­lased oskasid vastata küsimustele, millest leiba tehakse, mis on leiva­juuretis, miks leiba peab sööma ning miks pätsile tehakse ristimärk.

Oli lõhnav, maitsemeelt ergutav ja teadmisi jagav leivategu.