Leivategu Juurikarul
Teisipäeva hommikul juba pool tundi enne koolipäeva algust olid noored pagarid oma kausside juures ja ajasid näpuga retseptis järge. Kõige raskemaks osutus leivateo juures taigna sõtkumine. Igaüks rikastas oma leiba kodunt kaasa võetud lisanditega. Pätsidesse lisati vorsti-sinki-juustu, seemneid-pähkleid-kuivatatud puuvilju ja muud maitsvat. Pätside kuju sõltus ka tegija fantaasiast. Nii valmisid ning kerkisid süda ja auto, madu ja krokodill, põrsas ja rõõmurull, vormi- ja põrandaleivad. Päeva lõpul algas küpsetamine, nii et terve kool oli meeldivat leivalõhna täis.
Kolmapäeval kogunes kogu koolipere erinevaid leibasid degusteerima. Allakirjutanu rääkis leiva tähtsusest meie toidulaual. Kõigi silme all valmis ka üks näidisleib. Nii nägid õpilased ja õpetajad, mis täpselt ühest leivast leiva teeb ja kuidas see leivapäts valmis voolitakse. Siis saabus hetk, kus 5. klassi pagarid, seistes igaüks omavalmistatud ja lahti lõigatud leiva juures, hakkasid oma kätetööd pakkuma. Mõnele maitses magusa maitsega puuviljaleib, teisele soolasem vorstileib.
Leivatund lõppes multifilmi „Jänku-Jussi leivatund" ühise vaatamisega.
Saadud teadmisi sai kasutada veerandilõpu viktoriinis, kus õpilased oskasid vastata küsimustele, millest leiba tehakse, mis on leivajuuretis, miks leiba peab sööma ning miks pätsile tehakse ristimärk.
Oli lõhnav, maitsemeelt ergutav ja teadmisi jagav leivategu.