Lembit Keerus - mees, kelle eestvedamisel ärkas uuele elule Kiltsi mõisa endiste omanike lugu
Nüüd hiljuti tähistas oma 70. sünnipäeva valla aukodanik, A. J. von Krusensterni nimelise MTÜ asutaja ja selle eestvedaja Lembit Keerus. Juubelisünnipäev annab põhjust Lembit Keeruse tegemisi meelde tuletada ja neist taas põhjalikumalt juttu teha. Tunneme Lembit Keerust kui õpetajat, kauaaegset koolidirektorit ja seltsielu edendajat, aga oma olemuselt on ta eelkõige ajaloolane.
Ajaloohuvi on võimaldanud talle palju unustamatuid hetki ja kohtumisi, aga see on toonud kaasa ka palju kohustusi, nõudnud energiat, järjekindlat tegutsemist ja pühendumist. Ligi neli aastakümmet tagasi, 1973. aastal Kiltsi kooli tööle asudes oskas ta märgata ja hinnata nii Kiltsi koolihoone ajaloolist kui arhitektuurilist väärtust.
Koolijuhtimisega käsikäes kogunes järjest rohkem ja rohkem teadmisi ja fakte nii mõisa kui selle omanike kohta. Uus ärkamisaeg Eestis eelmise sajandi lõpupoole tõi endaga kaasa laiema ja üldisema huvi tõusu ajaloo vastu - nii lähiajaloo kui kaugema aja teod vaadati uue ja värskema pilguga üle. Lembit Keeruse eestvedamisel ärkas uuele elule ka Kiltsi mõisa endiste omanike Krusensternide pere lugu.
Sealt alates on Kiltsi mõisas elanud Krusensternide ja nende teadustöödega seonduv olnud aastaid Lembit Keeruse kui sügava missioonitundega inimese südameasjaks. Tasapisi tekkisid kontaktid ja arenesid sidemed Krusensternide perekonna esindajatega eri riikides.
Iseenesest ei teki ega arene aga midagi. Suhete loomise ja nende hoidmise taga on Lembit Keeruse isik - eelkõige arusaam nende sidemete olulisusest ja tahe siduda tänapäeva Kiltsi mõis kuulsa meresõitja, mõisa endise omaniku admiral Adam Joahnn von Krusensterni suguvõsa ja järeltulijatega.
„Suurt abi Krusensternidega suhete loomisel ja nende hoidmisel on osutanud kooli vilistlane, kodu-uurija Janis Tobreluts. Tema vahendusel jõudsid Krusensterni mälestustuppa ka nii mõnedki admirali ja tema tegevusega seotud rariteetsed esemed," meenutab Lembit Keerus.
Lembit Keeruse eestvedamisel asutati 1993. aastal Kiltsi Põhikooli õpetajate poolt admiral A. J. von Krusensterni nimeline mittetulundusühing. Ühing on tegelenud admiral A. J. von Krusensterni mälestuse jäädvustamise, Krusensterni järeltulijatega sidemete otsimise, sõlmimise ja säilitamisega eri riikides ning Kiltsi lossi kui ajaloo- ja arhitektuurimälestise restaureerimise, tutvustamise, reklaamimise ja tuntuks tegemisega nii Eestis kui välismaal. Lembit Keeruse juhtimisel on Kiltsis korraldatud terve rida rahvusvahelisi konverentse ja teisi suuremaid üritusi.
Pikk sündmuste jada sai alguse 1995. aastal suurejoonelise rahvusvahelise konverentsi ja Krusensterni mälestustoa avamisega, millega tähistati admiral Adam Johann von Krusensterni 225. sünniaastapäeva. Sellel sündmusel osales ka mitmeid Krusensternide perekonna esindajaid, teiste seas admirali otsene järeltulija 6. põlvest Katharina von Schnehen Saksamaalt.
2002. aastal toimus konverents „Eestimaalastest ümbermaailmasõitjad", 2003. aastal aga taas rahvusvaheline konverents, millega tähistati 200 aasta möödumist admiral Krusensterni juhitud I Vene ümbermaailmareisi algusest.
Kohal olid Krusensternide esindajad Rootsist, Saksamaalt, Venemaalt ja USA-st. 2005. aastal toimus ajalookonverents ja Kiltsi lossi postmargi esitlemine. 2006. a rahvusvaheline konverents „Krusenstern ja tema aeg", mis märkis 200 aasta möödumist I Vene ümbermaailmareisi lõpust. Senine üritustejada tipnes 15.-16 oktoobril 2010. aastal, kui rahvusvahelise ajalookonverentsiga "Kiltsi mõis ja selle omanikud" tähistati Adam Johann von Krusensterni 240. sünniaastapäeva.
Nagu kõigil suurematel Kiltsi sündmustel, olid seegi kord osalejate seas Krusensternide perekonna eri liinide esindajad Saksamaalt, Rootsist, Ameerika Ühendriikidest, Venemaalt ja Ukrainast. Külaliste seas oli ka Saksamaa suursaadik Eestis.
Lembit Keerus muretses alati, et rahvusvaheliste konverentside ajal ei jäetud kunagi käimata admirali hauamonumendi juures Tallinna Toomkirikus ja mitmel korral käidi ka admirali sünnikohas Raplamaal Hagudi mõisas. Admiral A. J. von Krusensterni 240. sünniaastapäeva tähistamine 2010. aastal jättis osalejatele erakordse mulje, sest Kiltsi mõis oli selleks ajaks läbinud tõhusa restaureerimisperioodi ning võttis külalisi vastu uhke ja suursugusena.
Kaks ja pool aastat kestnud restaureerimistööde käigus oli Kiltsi mõisast saanud tõeline pärl, seda nii arhitektuurilises kui ajaloolises mõttes. Aastaid on Lembit Keerus võidelnud mõisakoolide püsimajäämise nimel. Ta on üks Virumaa ja hiljem ka Eesti mõisakoolide ühenduse loomise initsiaatoreid. Kiltsi kooli püsimine Kiltsi mõisas on olnud tema tegevuse üks tähtsamaid eesmärke.
„Kiltsi kool ja mõis - need mõisted kattuvad minu arusaamises, toetavad teineteist ja neid tuleb vaadelda käsikäes. Tõenäoliselt poleks ühte ilma teiseta," tõdeb Lembit Keerus.
Kiltsi mõisa restaureerimistööde käigus selgus igal sammul midagi uut ja põnevat: avastati uskumatult palju maalinguid, leiti Eestis unikaalne keskaegne krohvi-grafi ti - krohvi sisse tehtud kahe mehe profi ilijoonised ja Malta rist, admiral Adam Johann von Krusensterni kunagisest raamatukoguruumist leiti ajaloolised kaardid, mõisa all kaevati välja keskaegsed ruumid, taastati Krusensterni rõdu.
Ajalooliselt olulise hoone restaureerimine oli vastutusrikas ülesanne. Sellega saadi edukalt hakkama ning nüüd pakub Kiltsi mõis huvilistele varasemast tunduvalt enam avastamisrõõmu. Restaureerimistööd said võimalikuks tänu EMP ja Norra fi nantsmehhanismi rahastamisele, tööde kogumaksumus oli 21,3 mil jonit krooni, 18,1 mil jonit krooni saa di toetusena, 3,2 miljonit krooni oli valla omaosalus. „On üsna tõenäoline, et ilma A. J. von Krusensterni mälestuse jäädvustamiseks tehtud pingutusteta ja admirali tegevuse tutvustamise kaudu Kiltsi mõisa laiemalt tuntuks tegemiseta poleks Norra rahastust Kiltsi mõisale õnnestunud saada," tunneb Lembit Keerus siirast rõõmu õnnestunud restaureerimise üle ning rahulolu, et tema aastatepikkune pühendunud tegevus on vilja kandnud ja eesmärgile viinud. Tõepoolest ei jätnud Lembit Keerus kunagi ühtegi juhust kasutamata ning igal pool, kus sellest vähegi tulu võis tõusta, rääkis ta Kiltsi mõisa väärtustest ja selle restaureerimise vajalikkusest.
Lembit Keerus oli 2008. aasta novembris valminud admiral Adam Johann von Krusensterni elukäigust kõneleva dokumentaalfi lmi „Spe fretus - lootusele tuginedes" idee autor ja initsiaator. Admirali elust, tööst ja kujunemisest kõnelev 70 minutiline hariv ja silmaringi laiendav ajalooline dokumentaalfi lm annab hea ülevaate mitme sajandi elu-olust ning avab Krusensterni elu erinevaid tahke. Lembit Keerusel kui A. J. von Krusensterni nimelise MTÜ esimehel on fi lmi valmimisse hindamatu panus. Tema ajaloohuvi, järjekindlus ja tegutsemistahe aitasid fi lmi valmistanud OÜ-l Maurum jõuda igati kiiduväärt tulemuseni.
Lembit Keeruse eestvedamisel ilmus Ants Heina monograafi a "Kiltsi mõis". Koostamise idee autori ja selle teostamise initsiaatori Lembit Keeruse, monograafi a autori Ants Heina ning fotode autori ja teose kujundaja Avo Seidelbergi koostöös valminud suurejooneline raamat annab põhjaliku ülevaate Kiltsi mõisa ajaloost ja selle omanikest läbi aastasadade - mõisa rajamisest 15.-16. sajandil kuni ulatusliku ja põhjaliku restaureerimiseni 2010. aastal, mil tööde käigus tuli muu hulgas ilmsiks ka väga haruldasi seinamaalinguid. Benckendorffi de valitsemisajal 18. sajandi lõpul noobliks aadlipaleeks kujundatud Kiltsi mõisa kõige nimekam omanik oli aga esimese Vene ümbermaailmareisi juht, kuulus meresõitja ja teadlane, Lõunamere atlase koostaja admiral Adam Johann von Krusenstern, kelle valduses oli mõis 1816. a alates.
Lembit Keeruse pikki aastaid kestnud ja sügavast missioonitundest kantud tegevust kroonib tema nimetamine valla aukodanikuks.
Praeguseks on Lembit Keerus Krusensterni nimelise MTÜ ja Kiltsi kooli tegevusest küll mõneti eemale tõmbunud, kuid elab kõigele ikka südamest kaasa. „Loodan, et Tanel Kümnik ja Merje Leemets viivad A. J. von Krusensterni nimelise MTÜ tegevust edasi ning teevad kõik selleks, et Kiltsit ja Krusensterni üha laiemalt teataks ja tuntaks ning side Krusensternide perekonnaga püsiks," on Lembit Keerus edasise suhtes optimistlik.
„Mul on heameel, et vallavanem Indrek Kesküla on võtnud ka Kiltsi mõisa tulevikuküsimused oma südameasjaks. Ta osales koos mõisakoolide ühendusega Peterburi turismimessil ning kohtus ja tutvus seal Peterburi Krusensternidega. Arvatavasti aitab see kõik kaasa Kiltsi mõisa senisest laiemale avanemisele ka Peterburi suunalt tulevatele turistidele," on Lembit Keerus edasise suhtes lootusrikas.
Moskva režissööril Olga Petrakoval valmis hiljuti fi lm „Krusensterni purjed". Sellegi fi lmi võtete tegemisel oli Lembit Keerusel oma osa. Film „Krusensterni purjed" linastub peatselt, veel sellel aastal, Kiltsi mõisas.
