Selle pisut ekstreemse har­rastusega tegeleb Eestis pidevalt vaid mõnikümmend inimest. Võib väita, et üks-kaks korda on ultradistantsi (s.t. pikem maa kui klassikaline maraton 42,2 km) läbinud vaid üle paarisaja eestlase. Perekond Venni­kas on asutanud lausa Eesti Ult­rajooksjate Klubi ja aastast 2010 korraldavad nad ultrajookse siinsamas Keila vallas. Laulas­maa Ultra on suvel juunikuus toimuv üritus, kus Laulasmaa ja Vääna-Jõesuu metsades saab joosta või kõndida 21,1 kilo­meetri pikkusel ringil järjest kokku 32 tundi. Maksimum­distantsiks on kümme ringi ehk viis maratoni - 211 km. Karm rada kulgeb läbi imeilusa loo­duse - kõigepealt stardialalt Meremõisast läbi Keila-Joa pargi Türisalu pangale ja sealt alla Vääna-Jõesuu rannani ning tagasi Meremõisa ja lõpetuseks väike Heliküla ring.

Talvine üritus kannab nime Viimase Öö Unistus ning toi­mub aasta viimasel päeval. Siis on kell 12-24 avatud kilo­meetrine ring RMK Meremõisa telkimisalal. Laulasmaa ultra­jooksudel osalejate arv on aas­ta aastalt kasvanud - viimasel üritusel 31. detsembril osales 80 inimest, neist 41 Lätist. „Kah­juks ei tulnud lund maha. Seni on olnud väga tore aasta viima­sel päeval lumises metsas joos­ta, küünlad rada valgustamas," ütleb üks ürituse korraldajatest Heleen Vennikas. Seekordsel Viimase Öö Unistusel püstitati ka kaks Eesti maratonirekordit: 73-aastane Rein Pärn läbis oma karjääri 224. klassikalise ma­ratoni. 67-aastane Leili Teeväli jooksis 2013. aastal oma 26. ma­ratoni - enamat pole ükski eest­lane ühe kalendriaasta jooksul suutnud! Jooksudel osaleb väga erineva vanusega inimesi. Mär­kimisväärne on Erik-Voldemar Üpruse (71) eelmise aasta Lau­lasmaa Ultral ajaga 24 tundi 36 minutit läbitud 136 km.

Diplomi saab igaüks, kes läbib suvisel ultrajooksul vähe­malt 21,1 km ja talvisel 10 km. Heleen julgustab kõiki tulema oma võimeid testima. „Ultra­jooksudel käib väga erineva füüsilise ettevalmistusega ini­mesi, sugugi kõik pole väga treenitud. Samas oleme leidnud ka tõelisi talente sellistelt üritus­telt. Paljudele on see aga lihtsalt hea võimalus rahulikus tempos joosta või kõndida ja nautida looduse ilu. Aega on piisavalt ja ei pea muretsema, et rada kinni pannakse," lisab ta.

Pille alustas jooksutreenin­gutega 34-aastasena. „Jooks­mine on selles mõttes mugav spordiala, et sellega saab tegele­da kus ja millal tahes. Pole vaja eraldi kuskile minna ja see sääs­tab aega," ütleb ta. Kui Pille 15 aastat tagasi abikaasalt jooksu­pisiku külge sai, olid ta neli last veel üsna väikesed. „Alguses jooksin ma ülepäeva 20 minutit korraga. Selle aja leidsin ikka," lisab Pille. Järk-järgult füüsilise vormi paranedes suurenes läbi­tud distants ja aeg. Praegu jook­seb ta 3-4 korda nädalas küm­mekond kilomeetrit korraga.

Kindlasti ei pea kohe nii ak­tiivselt liikumisega alustama ja see võib ettevalmistuseta lausa ohtlik olla. Oluline on tegeleda liikumisharrastusega regulaar­selt, ükskõik millisel moel: kõn­dida, joosta, sõita rattaga, uju­da, suusatada jne. Sportlikud inimesed on tervemad, rõõmsa­mad ja töövõimelisemad. Keila vallas on kevad-suvisel hooajal tulemas ka muid spordiüritu­si, mille kohta jagame lähemat infot kindlasti lehe järgmistes numbrites.

Allikad: www.liigume.ee, www.estonian-ultrarunners.com