Liivi Nettan: maalapse ja linnalapse erinevad harjumused muudavad ka lapsed erinevaks
Kiili Lasteaed on tõeliselt suur. Seda ka inimese jaoks, kes on pealinna lasteasutustes töötanud. Liivi Nettan töötas Tallinna Padriku lasteaias, kus oli kuus rühma. Kiili Lasteaia kõigi majade peale on kokku 15 rühma ja see arv võib tulevikus suureneda.
"Ma teadsin, et siinne lasteaed on suur, aga alles tööle hakates sain aru, et see on ikka tõeliselt suur," ütles õppealajuhataja.
"Suure maja ruumid on suured ja avarad, meeskond on suur, lapsi on palju."
Et kõigi õpetajatega, keda on kolmekümne ringis, tutvuda, on Nettan alates tööleasumisest vähemalt korra nädalas kõiki maju külastanud - Uuesalus, väikest maja Kiilis ja moodulrühma.
Kunst ja käsitöö
Kõigist majadest on paar asja silma jäänud. "Mina näen, et Kiili Lasteaia õpetajatel on sära silmis ja nad tahavad tööd teha," ütles Nettan. "Igas majas on näha, kuidas õpetajad leiavad uusi väljundeid."
Palju tegeldakse kunsti ja käsitööga. Õppealajuhataja sõnul on väga raske leida rühmades kohta, kuhu pole pandud laste kunstitööd.
Kiilis on ka pikk draamakasvatuse traditsioon. Kirsiks tordi peal on lasteaedade teatrifestival "Karsumm".
"Kui kümmekond aastat tagasi olin veel lasteaiaõpetaja, käisin "Karsummil" koos ühe Kiili naabervalla lasteaiaga," meenutas Nettan. "Sellest saadik on festival edasi kasvanud, aga seda saab veel laiendada ja paremaks muuta."
Ka pealinnas on paljudes lasteaedades draamaõpe. Miks on see nii populaarne?
"Draamaõpe on ju fantaasia, laps saab seal ennast väljendada," selgitas õppealajuhataja.
"Sellega saab kinnistada seda, mida on vaja õppida, ja ise leiutada, mismoodi tegelane elama panna - näoilmed, intonatsioon, žestid."
Maalaps ja linnalaps
Positiivne asi Kiilis on ka suure maja bassein ja seda mitte vaid õppealajuhataja jaoks. Lastele on basseinitund kõige olulisem - see ei tohi kindlasti ära jääda. "Arvan, et lapsed on tervemad, kui nad vees saavad käia, ja kaob veekartus," loetles Nettan plusse. "Õpitakse ka hügieenireegleid. Suuremad õpivad ujuma."
Veel suuremaks plussiks loeb õppealajuhaja aga suurt õueala, mida linnalasteaedades kahjuks pole: "Linnas lähevad lapsed koju autoga ja kohe korterisse. Nende väljaskäimine piirdub mängutubade ja ostukeskustega. Siin on paljudel oma koduõu ja lapsed ju naudivad väljasolemist."
Harjumused muudavad ka lapsed erinevaks. Nii tundub Nettanile, et maalaps on iseseisvam - oskab ise midagi ette võtta. "Linnalapsed ootavad rohkem, et võtaks käest kinni ja viiks kuhugi," lisas ta. Kuid ka siin on arenemisruumi. Nii on koos direktor Maibi Rikkeriga tekkinud mõte arendada õuesõpet - näiteks hakata lastega kaardistama loodust, mis neid ümbritseb - puid ja põõsaid, linde, loomi ja lilli.
"Õpperada on olemas paljudes lasteaedades, tahaks ka siia sellise teha," ütles Nettan.
