Lennutransport on vaatamata kütuse hinna pidevale tõusule ikka veel suhteliselt odav, elektrienergia ja tööjõud Euroopas aga kallis. Aafrikas pole aga päikesest ja soojusest puudust, samuti ei tule töötajatele kuigi palju maksta.

Tiia Kruus: „Aafrika pole ainus manner, kust meile lilli tuuakse. Ilusaid tugevaid roose ekspordib ka Ecuador Lõuna-Ameerikast. Nelgid ja astromediad on Kolumbiast, dendroobiumide, mis on orhideede üks liigirohkemaid perekondi, kasvukohaks on enamasti Aasia. Lilli ei telli me mitte päritolumaa, vaid ikka nende ilu, vastupidavuse ja hinna järgi. Näiteks kallasid kohtab lillepoodides järjest vähem, sest siia saabudes on nad nii kallid, et ostjad neid ei soovi. Lilli tellides peame väga hinda vaatama."

Vahel tellivad naised sortimendi laiendamiseks selliseidki lilli, mida vähem tuntakse ja mis neile endalegi põnevust pakuvad. Näiteks viitasid nad teistest lilledest veidi eraldi olevale naistepunale, millele esimese hooga ei oska keegi nime pakkuda. Sellel pika varre ja punaste õitega naistepunal pole meil looduses kasvava nimekaimuga rohkem sarnasust kui lehed ja ladinakeelne nimi Hypericum. Kuna naistepuna perekonda kuulub umbes 400 liiki ja nad on ülemaailmse levikuga, pole ka erinevus mingi uudis. Põnevust pakub Ecuadori vihmametsas kasvav kauniõieline helikoonia, mida lillemüüjad tabavalt ribikardinaks kutsuvad. Või Lõuna-Aafrikast pärit protea, mille päratu õis puise varre otsas on eriti efektne.

Lisaks kaugelt toodud kaunitaridele suudavad ka aretajad lillevaliku väga kirjuks muuta. Internet ja kataloogid peavad alati käepärast olema, et kõigega kursis olla. Tiia Kruus ja Arike Kakk on selle poolest õnnelikus seisus, et nad mõlemad on lõpetanud Räpina Aiandustehnikumi, Tiia Kruus lisaks sellele veel EPA. Sageli tullakse nende poodi lihtsalt aiandusalast nõu küsima ja kuigi tööpäevad mööduvad lillede keskel, on naistel kodus omad lillepeenrad. See harjumus käib õpitud ametiga kaasas.

Aastaaegadest lillevalik suurt ei sõltu. Kuskil maailmas on ikka suvi ja nii ei maksa ehmatada, kui naistepäeva ajal on müügil lõvilõuad ja gladioolid, et esimesed tulbid jõuavad lillelettidele juba detsembris. See, et detsembris pakuti poele õitsvaid pojenge, üllatas ka staažikaid müüjaid.

Aga kus on Eesti lilled? Arike Kakk: „Mida suve poole, seda rohkem saame müüa ka Eestist pärit lilli. Koolide lõpetamiste ajaks rihib oma lillesaagi Lahe Roos. Kui muidu tulevad liiliad Hollandist, siis suvel müüme Eestis kasvatatud lilli. Augustis müüki tulevad krüsanteemid on samuti kohalikud, muul ajal tuuakse needki Hollandist. Hollandi ongi kõige suurem lillekaupleja, kes kujundab hindu ja sortimenti. Neil on hulgibaasid ja lilleoksjonid, kuhu kogu maailmast lilli kokku tuuakse ja kust meie vahendajad omakorda lilled Eestisse toovad.

Suvelilled on enamasti kõik Eestist, samuti võõrasemad, priimulad ja muidugi tulbid, mida naistepäevaks ostetakse kümnete kaupa. Olenemata tähtpäeva tekkeloost ja nõukogudeaegsest ületähtsustamisest, on alles jäänud ilus komme sellel päeval naistele ikka lilli kinkida. Jaama tänava lillepood tellis naistepäevaks 1500 tulpi ja võinuks ehk rohkemgi tellida, kuid hoiuvõimalused seavad piirid. Eks arvestama peab sedagi, et lilli müüakse linna teisteski lillepoodides ja ostumarketites.

__________________________________________________________________________
Jaama tänaval töötab Hake Kaubandus OÜ lillekauplus 1996. aastast, olles vanim järjepidevalt tegutsenud lilleäri Keilas.

Tegevust alustati samas kõrval asuvas kioskis, aga peagi koliti majja, mis kunagi kuulus ärimehele ja fotograafile Gustav Kulbile ja kelle nime järgi majas asunud toidupoodi ka nõukogude ajal Kulbi poeks kutsuti.

2012. aastal müüs lillekauplus keskmiselt päevas 60 roosi, 20 krüsanteemi, 15 nelki, 15 gerberat, 15 liiliat ja lisaks erinevaid potililli.

Värvidest eelistatakse viimasel ajal oranže roose, palju ostetakse ka kollaseid.

Kõige rohkem ostetakse lilli naistepäevaks, emadepäevaks ja aasta suurim läbimüüks on siis, kui toimuvad koolide lõpuaktused.