Linnad ja vallad võitlevad riigigümnaasiumi pärast

Juuni lõpuks peaks haridus-ja teadusministeeriumis olema selge, kuhu rajatakse Harjumaal riigigümnaasiumid, kirjutab Harju Elu. Tähtaeg – jaanipäev – tuleneb haridusministri nõuniku Andres Kaarmanni sõnul Euroopa Liidu finantskavast, kust Eesti riik koolivõrgu uuendamise jaoks raha taotleb. “Valitsus kinnitab ministeeriumi ettepanekul jätkusuutlike gümnaasiumide nimekirja ning seejärel hakatakse kooskõlas omavalitsustega riigigümnaasiume looma,” selgitab ta.

Kui maakonna lääne- ja keskosas on vähemalt pealinnale lähemal asuvates omavalitsustes trumbiks suur laste arv, siis idaosas maadeldakse teistsuguse probleemiga. Jah, on Viimsi, kuid seal paiknev riigigümnaasium ei lahendaks muret kaugemal asuvate valdade jaoks.

"Me peaksime tegema riigigümnaasiumid ikka Harju lastele," ütleb Kaarmann. "Kui me teeme gümnaasiumi Viimsisse, siis Kuusalu laps ei lähe sinna."

Kuusalust kui võimalikust asukohast on varemgi räägitud ning ka sealne volikogu on seda ideed arendanud. Kõik on teostatav, peale õpilaste arvu. "Kui suurelt arvutame, siis Loksalt ja Kuusalu vallast tuleb 150 last kokku," ütleb Kaarmann, kes on ka Kuusalu vallavolikogu liige. Ministeeriumi nõue on aga kolm paralleelklassi, mis teeb gümnaasiumiastme peale kokku 250 õpilast.

Erandid on siiski võimalikud ja neid ka tehakse, ütleb Kaarmann. Märtsi algul sõlmib minister lepingu Hiiumaale riigigümnaasiumi asutamiseks. 250 õpilast ei saada seal kohe kindlasti kokku. Seega pole ka Kuusalu variant lootusetu. Regionaalpoliitiliselt oleks Kuusalu väga normaalne, leiab Kaarmann. "Viinistult Tallinna on ligi 80 kilomeetrit ja Rakverre üle 60 kilomeetri. Natuke paljuvõitu, et igapäevaselt kooli sõita?" küsib ta. "Eks tuleb poliitiliselt kaaluda, kas ja millistel tingimustel on võimalik erandeid teha."

Loe pikemat artiklit Harju Elust.