Kompleksi projekteerija oli Soome insener-professor Axel Verner Juselius ja see tunnistati tolle aja kauneimaks tööstusrajatiseks. 1941. aastal õhkisid taganevad Nõukogude väed hüdroelektrijaama hoone, kuid Jägala jõel asuva paisu täielik õhkimine ebaõnnestus

Eesti Energia taastas Linnamäe hüdroelektrijaama 2002. aastal ning jaama hoone sai tagasi 20.sajandi algusaegse välisilme. Tammi kohale ehitati üle jõeulatuv rippsild ja juurdepääs paisule avati kõigist selle külgedest.

Täna on Linnamäe hüdroelektrijaama projektvõimsuseks 1,15 MW, elektritoodanguks on umbes 5000-7000 MWh aastas, millest piisab 3000 Eesti perele.

Paisu algupärane arhitektuurne lahendus ja konstruktsioonid on suures osas säilinud algsel kujul. Purustatud turbiinihoone taastati endises asukohas, kuid väiksemana ja uue arhitektuurse lahendusega. Turbiinide kanalid hoone all säilisid algsel kujul. Uue hoone arhitektuurse osa ja uue silla on projekteerinud arhitekt Raine Karp.

Linnamäe hüdroelektrijaama 1920ndatel ehitatud pais koos kalatrepiga on haruldane ja terviklikuna säilinud ajalooline ehitis, millel on kõrge kultuuriline väärtus. Hüdroelektrijaam kannab oma algset funktsiooni. Muinsuskaitseamet on algatanud Linnamäe hüdroelektrijaama mälestiseks tunnistamise menetluse.

Linnamäe hüdroelektrijaam.