Fotosid, trükiseid ja muud huvitavat materjali või esemeid võib tuua ka raekoja (Linnu tänav 2) esimesel korrusel asuvasse avalike suhete ja turismiametisse.

Viljandi linna esimene ametlik esindaja Porvoos Johannes Tetsmann ütles, et esimesed kaheksa aastat oli peamine töövorm linnade ametlike delegatsioonide vahetamine. “1964. aastal toimunud kohtumisel oli Porvoo esindajatega juba põhjalikumalt juttu meeskooride ja teiste taidluskollektiivide ühistest ettevõtmistest, sportlaste võistlusreisidest, sõpruslinnade päevadest ja paljust muust, millest saaks osa võimalikult rohkem linlasi.

Murrang saabus 1969. aastal, kui meil õnnestus korraldada meeskoori “Sakala” kontserdireis Porvoosse. Meie “Sakalast” ja sealsest meeskoorist “Porvoon Mieslaulajat” said sõpruskoorid. Nende laulusuhted on kestnud juba 42 aastat ning võib öelda, et see on olnud Viljandi ja Porvoo koostöövormidest kõige järjekindlam.

Pärast meeskoori hakkasid sõpruslinna pääsema ka teised Viljandi taidluskollektiivid, sealhulgas nukuteater ja segakoor “Koit”. 1979. aastal lisandus täiskasvanute kollektiividele ka tollase 5. keskkooli poistekoor. Koolikooride külaskäigud laiendasid sõprussidemete kõlapinda mõlemas linnas.

Järk-järgult algasid ka sportlaste võistlusreisid. Siin tegid otsa lahti 1978. aastal otsa lahti Porvoo noored maadlejad. Nad kohtusid siinsete noorte maadlejatega Martin Kleini mälestusvõistluste päevil. Edaspidi on saanud sõpruslinnas võistelda veel sõudjad, vibulaskurid, jalgpallurid, kergejõustiklased ja teiste alade sportlased. Asjatundlikult on selle heaks tegutsenud Sulo Manninen ja Kalevi Först Porvoos ning Ilmar Kütt ja Johannes Luksepp Viljandis.

Kui uks läänemaailma oli juba avatud, sai üha rohkem viljandlasi käia sõpruslinnas ning tutvuda kultuuri, majanduse ja elukorraldusega Soomes laiemalt. Taasiseseisvumise eel ja ajal oli väga oluline uurida kõrge elatustasemega riigis ettevõtluse arendamise võimalustega ning saada sealt innustust,” meenutas Johannes Tetsmann.