Linnavalitsuse avalike suhete ja turismiamet ootab fotosid ja meeneid pool sajandit kestnud Viljandi ja Porvoo sõprussuhetest
2011. aastal möödub 50 aastat Viljandi ja Porvoo sõprussuhete algusest. Tolleaegne Viljandi linna täitevkomitee ja Porvoo linnavolikogu võtsid sellekohase otsuse vastu 1961. aastal. Aastapäeva puhul on kavas korraldada kahe linna sõprussuhetest näitus ja meenutusteõhtu.
Linnavalitsuse avalike suhete ja turismiamet palub inimesi, kel on fotosid ja ülestähendusi Viljandi ja Porvoo sõprussuhetest, kahe linna inimeste ja kollektiivide kohtumistest ja põnevatest seikadest, anda endast teada linnavalitsuse välissuhete spetsialisti telefonil 435 4731 või e-postiaadressil egle.leisner@viljandi.ee.
Fotosid, trükiseid ja muud huvitavat materjali või esemeid võib tuua ka raekoja (Linnu tänav 2) esimesel korrusel asuvasse avalike suhete ja turismiametisse.
Viljandi linna esimene ametlik esindaja Porvoos Johannes Tetsmann ütles, et esimesed kaheksa aastat oli peamine töövorm linnade ametlike delegatsioonide vahetamine. “1964. aastal toimunud kohtumisel oli Porvoo esindajatega juba põhjalikumalt juttu meeskooride ja teiste taidluskollektiivide ühistest ettevõtmistest, sportlaste võistlusreisidest, sõpruslinnade päevadest ja paljust muust, millest saaks osa võimalikult rohkem linlasi.
Murrang saabus 1969. aastal, kui meil õnnestus korraldada meeskoori “Sakala” kontserdireis Porvoosse. Meie “Sakalast” ja sealsest meeskoorist “Porvoon Mieslaulajat” said sõpruskoorid. Nende laulusuhted on kestnud juba 42 aastat ning võib öelda, et see on olnud Viljandi ja Porvoo koostöövormidest kõige järjekindlam.
Pärast meeskoori hakkasid sõpruslinna pääsema ka teised Viljandi taidluskollektiivid, sealhulgas nukuteater ja segakoor “Koit”. 1979. aastal lisandus täiskasvanute kollektiividele ka tollase 5. keskkooli poistekoor. Koolikooride külaskäigud laiendasid sõprussidemete kõlapinda mõlemas linnas.
Järk-järgult algasid ka sportlaste võistlusreisid. Siin tegid otsa lahti 1978. aastal otsa lahti Porvoo noored maadlejad. Nad kohtusid siinsete noorte maadlejatega Martin Kleini mälestusvõistluste päevil. Edaspidi on saanud sõpruslinnas võistelda veel sõudjad, vibulaskurid, jalgpallurid, kergejõustiklased ja teiste alade sportlased. Asjatundlikult on selle heaks tegutsenud Sulo Manninen ja Kalevi Först Porvoos ning Ilmar Kütt ja Johannes Luksepp Viljandis.
Kui uks läänemaailma oli juba avatud, sai üha rohkem viljandlasi käia sõpruslinnas ning tutvuda kultuuri, majanduse ja elukorraldusega Soomes laiemalt. Taasiseseisvumise eel ja ajal oli väga oluline uurida kõrge elatustasemega riigis ettevõtluse arendamise võimalustega ning saada sealt innustust,” meenutas Johannes Tetsmann.
