Koolid

Laste ja raha vähesus sunnib omavalitsusi tegema koolide sulgemise ja reorganiseerimise otsuseid. See on aga kohalikele elanikele eriti valus, kui noored inimesed juba varakult kodukohast eemale suunatakse. Kooli kadumisega kaob ka paiga tulevik.

Suurimat vastuseisu on siiani tunda saanud Otepää vallavalitsus, mis otsustas järgmisest õppeaastast sulgeda Pühajärve Põhikooli. Lapsevanemad on 90 õpilasega kooli kaitseks pead kokku pannud ning võimalik, et peagi ootab ees kohtutee valla vastu. Sekkunud on poliitikud, lapsevanematele annab nõu Allar Jõks.

Lasval asub Pikakannu põhikool, mida samuti sulgeda soovitakse. 27 õpilasega kooli lapsevanemate aktiiiv on teinud pöördumise riigi-instantsidele, samuti mõlgub mõttes kohtusse pöördumine.

Saaremaal Kaarma vallas otsustati liita Kaarma ja Aste koolid - kool hakkaks asuma viimati nimetatud kohas. Kaarma kooli hoolekogu ja MTÜ Kiratsi Kodukant protestijaid ei võetud kuulda.

Eelmise aasta septembris peatati Lihula vallas kolme väikse kooli sulgemise otsuse tegemine, otsustati kutsuda kokku komisjon. Siingi olid seotud lapsevanemad ja kohalikud elanikud üldiselt.

Päästekomandod

Sel aastal sulgeb Päästeamet üheksa komandot, ikka selleks, et raha säästa. Kohalikud inimesed on aga kurjad ja nördinud - mis saab meie turvatundest? Leisi vallas protestis ligi 200 inimest, internetis on kogutud 600 allkirja, aga otsused on tehtud. Peaaegu 100 km Põhja-Saaremaad jääb ilma igesuguse kaitseta.

Siseministeeriumi kantsleri Tarmo Türksoni sõnul pikeneb väikeste päästekomandode sulgemise tõttu päästjate kohalejõudmise aeg 22 000 inimese jaoks.

"Kompensatsioonimeetmena tõhustab päästeamet nimetatud piirkondades tuleohutusalast ennetustööd ning suunab rahalisi vahendeid vabatahtlike päästekomandode tekke soodustamiseks," nentis Türkson.

Plaanis on niisiis sulgeda päästekomandod Sakus Harjumaal, Leisis Saaremaal, Emmastes Hiiumaal, Puhjas ja Võnnus Tartumaal, Pukas Valgamaal, Kanepis Põlvamaal, Palamusel Jõgevamaal ja Võsul Lääne-Virumaal. Alguses kaalus siseministeerium ka Narva-Jõesuu, Koeru ja Värska komando sulgemist, ent nendest mõtetest loobuti.

Suletavates komandodes kaotab töö 82 päästjat, kellele pakutakse tööd teistesse, pisematesse komandodesse. Seega saavad need püsiva elupäästevõimekuse.

Kauplused

Kauplustega on Eesti väiksemates kohtades lood küll paremad, kuid kaubavalik on kehv ning hinnad kõrgemad kui suurtes ketipoodides. Mõnel pool käib veel romantiline nähtus nimega autolavka, kuid nagu viimased uudised Läänemaalt vihjavad, et see ei ole just väga tasuv teenus.

Lugeja kirjutab: "3000 elanikuga Peetri alevikus puudub perearst, kauplus ja ühistranspordi (bussi)ühendus linnaga. Eriti kummaline olukord. Ja seda juba 6 aastat."

Ühistransport

See, et väikeses kohas elav inimene ei saa iga päev ühistranspordiga lähedal asuvasse linna, on tavaline. Osad on sellega harjunud, teistel on auto. Normaalne see aga ei ole, et pead näiteks sünnipäevapeo tarvis toidud-joogid juba mitu päeva varem ära tooma, sest kodupoes ei ole kraami ning buss väljub kord nädalas.

Lugeja kirjutab: "Mina unistan bussiühendusest Seli-Koigi ja Rapla vahel. Praegu käib küll buss korra nädalas Raplasse ja tagasi, aga tööl käimiseks jääb sellest väheks."

Postiteenus

Juba mõned aastad on kestnud Eesti Posti reorganiseerimine, mille käigus on pandud kinni postkontoreid. Osaliselt on teenuse üle võtnud kohalikud kauplused.

Peaminister Ansip selgitas hiljuti, et suletud postkontorite piirkonnas ei ole elanike juurdepääs universaalsele postiteenusele halvenenud, kuna maapiirkonnas lähimast postkontorist enam kui viie kilomeetri kaugusel elavale inimesele peab Eesti Post osutama universaalset postiteenust selle isiku elu- või asukohas, mida Eesti Post ka teeb.

Viimased kaks postkontorit, mis suleti asusid Ruusmäel ja Koikkülas. Plaanis on Virtsu kontori sulgemine.

Lugeja kirjutab: "Keila-Joa vajaks eluliselt postkontorit, pangaautomaati, med.punkti ja suurema kaubanomeklatuuriga kauplust, et ei peaks linnast nii palju hädapärast kaupa tassima."

Pangateenus

Hanila valla, aga eriti Virtsu alevi elanikud on mures, sest juba mõne aja pärast viiakse neilt ära valla ainuke pangaautomaat. Vanemad inimesed kardavad, et nad peavad nüüd hakkama suuremaid summasid sularaha kodus hoidma, mis ei ole turvaline.

Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivask on öelnud, et pangaautomaatide võrku on hõrendatud juba aastaid ning see on jätkuv trend. Tema kinnitusel on pangaautomaatide vähenemine viimastel aastatel tingitud sellest, et kliendid eelistavad üha enam maksta pangakaardiga. Pank jälgib pidevalt pangaautomaatide kasutatavust ning lähtuvalt statistikast viib ära automaadid, mida kasutatakse vähe. Samas kinnitas Siilivask, et paralleelselt mõnest piirkonnast automaatide ärakaotamisega viiakse neid ka uutesse asukohtadesse.

Raplaski suletakse pangaautomaat, mis kohalike sõnul on populaarne ning mille juures on kogu aeg järjekord.

Eelnevas ülevaates on välja toodud vaid mõned seigad viimasel ajal toimuvast, kui tead veel mõnda taolist juhtumit, siis kirjuta selllest kommentaaride alla. Pikema loo võid saata aadressil rahvahaal@eestielu.ee või täida vorm, mille leiad siit.