Kalurite päeva veab energiliselt Lohusalu Selts koos Lohusalu sadama pubiga ning pidustused toimuvad alati Lohusalu sadamas, mis on ikka ja alati olnud kaluriküla keskuseks.

Ka sel aastal kogunes sadamasse mõnisada inimest, kes võisid nautida kohalike esinejate tantsu ja muusikat, võtta osa mängudest ning külastada fotonäitust. Hommikul käidi valla bussiga Karjaküla kalmistul, kus kalurite lähedased ja vallavanem süütasid küünlad meie hulgast lahkunud kalurite haudadel.

Päevase kultuuriprogrammi avas ansambel Laulvad Liivad päris Lohusalu-teemalise lauluga.

Helilooja Harri Otsa, kes omal ajal Lohusalus suvitamas käis, on kirjutanud Lohusalu ja Laulasmaa ainetel palju nii vokaal- kui instrumentaalmuusikat ja tema viieosalisest laulutsüklist „Lohusalu laulud" esitas naisansambel laulu „Maa mere ääres". See laul oma rahvaliku viisi ja kohalikku elu kirjeldavate sõnadega peegeldab armsasti elu vanas kalurikülas ja on tore meenutus olnud aegadest. Seejärel esinesid Lahepere kultuuriseltsi rahvatantsijad.

Kultuuriseltsil on lausa mitu rühma: nais-, sega- ja meesrühm, mistõttu kava oli vahvalt eriilmeline. Naisrühma punaste Harju-Madise triibuseelikute kõrval võib juba mõnda aega näha meesrühma mustades pikkkuubedes. Mõlemad rühmad näevad tantsides väga efektsed välja, lisaks püüab pilku tantsijate tantsulust.

Kase Antsu võrgukuur oli Lohusallu toonud näituse Jaan Tätte postkaartidest, mida meremees viimaselt ümbermaailmareisilt oma perekonnatuttavale saatis. Postkaartide kaudu said ka näitusekülastajad pika merereisi oma fantaasias kaasa teha ning maailma eri paigust saabunud postmargid olid huvitavaks vaatamiseks filateeliahuvilistele.

Traditsiooniliselt jagati kõigile kokkutulnutele kalasuppi, sest mis kalurite päev see oleks ilma kalata! Päeva lõpetas simman rahvamuusikaansambli Möllav Meri saatel.