Kui kalendrist täpsemalt järele vaadata, pole siiski ühtegi päeva ka vahele jäänud. Kõik nad on kenasti riburadapidi ära olnud. Aeg lihtsalt lendab. Märkamatult. Samas - vahekokkuvõtteid, kus vaadataks üle, mis tehtud, mis tegemata, tuleb ka teha ja aasta lõpp on selleks just suurepärane aeg.

Kui ma enese jaoks proovisin seda lõppevat aastat ühise nimetaja alla kokku võtta, siis 2011 on olnud tervenisti justkui advendiaeg. Kristlikus maailmas tähendab see teatavasti ootamise, lootmise ja tulemise aega, mis lõpeb ikka jõuluvana külaskäiguga. Need reeglid on päris täpselt paigas - neli pühapäeva ootust ja tulebki see punakuuemees. Hea ja lihtne.

Reaalses elus paraku asjad nii klaarid ei ole. Küllap see jõuluvana ükskord tulebki, aga millal, seda ei tea päris täpselt keegi. Kui natukene numbreid ritta panna, siis tundub, et madalseisust oleme selleks korraks üle saanud. Näiteks maksumaksjate arv oli 2008 - 4620; 2010 - 4128 ja 2011 - 4131. Meie vallakodanike keskmine palk oli 2008 - 827 €; 2010 - 749 € ja 2011 - 772 €. Eelarves oli arvestatud tulumaksu laekumiseks 2008 - 5 688 137 €; 2010 - 4 237 342 € ja 2011 - 4 444 037 €.

On üsna selge, et pilvelõhkujaid ja muid suuremaid investeeringuid me sellel aastal endale lubada ei saanud, kuid päris ilma avamisteta need kuud ka ei möödunud. Õpilaskodu tegi oma uksed pärast põhjalikku remonti taas lahti. Samas, kas see ongi siis heaolu peamiseks mõõdupuuks? Tegelikult on meid ümbritsevad igapäevased asjad, mida enam märkamagi ei kipu, palju tähtsamad. Sel aastal valmis Rapla valla üldplaneering, Hooldekeskus sai 15 aastat vanaks, Rapla Keskraamatukogu sai Täiskasvanud Õppija Nädala raames pärjatud aasta koolitussõbraliku organisatsiooni tiitliga, külade toimetamised-tegemised, pikkade ja lühemate traditsioonidega spordi- ja kultuuriüritused, noortevolikogu loomine, Rapla korvpallipoiste võit BC Kalev/Cramo üle ja veel palju-palju muudki, mis siinkohal märkimata jäi. Just sellised igapäevased asjad ongi need, mis muudavad meie elu elamisväärseks. Kindlasti ei saa unustada ka seda, et meie oma vald sai sel aastal juba 120-aastaseks.

Natukeseks pean paratamatult peatuma ka meie vastrenoveeritud teelõigul, millest on saanud miskipärast pilkealune, keda hea tava kohaselt kõik halvustama peavad. Mul on muidugi heameel teada, et vallas niipalju tee-ehituse ja liiklusohutuse spetsialiste on. Püüame seda infot edaspidi ära kasutada. Tore on ka see, et ärkab omanikutunne, sest eks me ise ole ju need, kes koos Saksa ja Prantsuse söekaevuritega selle tee-ehituse kinni maksame. Aga minul on hoopis teistsugune üleskutse. Kes suudab kirja panna kõige rohkem positiivseid muudatusi, mis seotud uue teelõigu avamisega? Andke mulle teada. Parimale olen nõus ka auhinna välja panema.

Traditsiooniliselt kuulutati Rapla kirikus esimese advendi laupäeval välja jõulurahu kogu kihelkonnas. Oli ilus ja meeliülendav üritus koos jõuluküünalde süütamisega meie kahel kuusel. Kuigi lumega on täna veel veidi kitsavõitu, tulevad jõulud ka sel aastal. Alati saab advendiaeg otsa. Alati tuleb peale pikka ootamist jõuluvana. Soovin, et leiaksite rohkem positiivset enda ümbert ja oskaksite seda ka hinnata.

Ilusat jõuluaega ja head vana-aasta lõppu kõigile!