Nagu näha, teeb elu võistkondade arvus ja koosseisudes oma korrek­tiivid. Esimesel hooajal alustanud võistkondadest noorimad läksid laia maailma haridust omandama ning kodukoha hobidest enam osa võt­ta ei saanud ja sel hooajal sügisel alustanud seitsmest võistkonnast sai lõpetajaid kevadel kuus tiimi 24 mängijaga. Uusi huvilisi pole viima­sel ajal juurde tulnud, millest on te­gelikult kahju, sest pole ju tegemist kinnise üritusega ja osalejate võist­kondade nimekiri on meie poolt en­diselt avatud.

Algaja mälumänguhuvilisena ei olnud minul ja arvatavasti ka palju­del teistel kaasalööjatel mänguriteks hakates selget ettekujutust, mida üks tõeline mälumäng endast kujutab. Tegelikkus erines tõepoolest paljus­ki kujutelmadest- tegemist on täiesti tõsiseltvõetava mõõduvõtuga tõsis­te küsimuste toel. Teist hooaega on kõik võistkonnad koostanud ka igaks mänguks vähemalt 4 küsimust, mille kokku saamine polegi alati väga liht­ne töö.

Loomulikult on sama tähtis kui män­gu ilu, ka võidukas lõpptulemus. Selleaastase võistluse võitjanelik oli läbinist naiskoosseisuline Nelikvedu (Karita Kirbits, Mariann Karja, Päivi Märjamaa, Riin Saadjärv), teisele ko­hale platseerus kaks hooaega rändau­hinda oma kaminasimsil hoidnud võistkond Puhja Strohh (Kaul Karja, Margus Sepp, Enn Pokk, Ott Jaakma) ja kolmandana tõusis pjedestaalile võistkond Turbo (Jaan Poom, Ülle Närska, Nikolai Konovalov, Peeter Karja).

Kolmanda hooaja lõpus oleme lootus­rikkad neljanda ja järgmistegi aastate hooaegade suhtes. Kui aga mängijaid jätkuks.