Saan aru, et kevad on käes ja päike paistab vahel silma ja vahel kõrva ja bussijuhid on hajameelsed, kuid mina reisijana teen oma plaane ja sellised toredad üllatused, et mõni buss jääb vahelt ära (nagu juhtus mõned päevad tagasi) või bussijuht lihtsalt ei suvatse peatuda, ei sobi minu plaanidega.

Mõni aeg tagasi vastas Samat ASi transpordikorraldaja Valdur Kuuskla Saku Sõnumites ilmunud küsimustes et: "Tallinna Transpordiameti ja Harjumaa Ühistranspordi Keskuse koostöö tulemusel otsustati, et Samat ASi 206. liini autobussid võivad peatuda Tallinnas selleks ette nähtud peatustes. Reisijad ei pea enam oma sõidusoovist käega märku andma, kuna bussijuhtidel on kohustus sõita ettenähtud peatustesse, välja arvatud juhul, kui autobuss on täis."

Siinkohal tekibki küsimus, et miks kirjutatakse üht, aga tehakse teist? Ilma käega vehkimata lihtsalt Samati bussid ei peatu. Olgu nad siis täis või mitte. Ja nagu näitab elu ei suvatse bussijuhid vahel ka käeviibutamisest hoolimata peatuda. Olgugi, et buss pole sugugi täis. Või on käeviibe lihtsalt vananenud ja nüüdsest tuleb bussile pääsemiseks seista pea peal või tantsida Gangnam Style`i?

Teine probleemne peatus on siiani Järve Keskuse juures olev Risti peatus. Sinna võibki vahel ootama jääda. Isiklik rekord on jaanuari lõpust, kui sain alles neljanda mööduva marsa peale - üks oli täis ja kaks sõitsid lihtsalt mööda, sest teised bussid olid samaaegselt ees.

Siiani, kui samaaegselt on ees üks või kaks linnaliini bussi, siis paljud nr 206 bussid sõidavad lihtsalt kähku mööda. Vahel jääb täpselt selline mulje nagu bussijuhid kardaks, et äkki tulebki peatusest mõni inimene peale võtta. Parem annan gaasi ja katsun kähku teistest bussidest mööda sõita, äkki mind siis ei märgata. Vähemalt ei pea seda haisvat, musta ja pisikuid täis raha katsuma, ega ma siis mõni klienditeenindaja pole.