Esimesel Eesti ajal, mida mina mäletan, tegi politsei otsekohe liivatamata kõnnitee pärast majaomanikele trahvi. Ja see distsiplineeris. Olin ise samuti majaomaniku tütar, ma ju tean, et isa käis juba varavalges kõnniteed lumest lahti lükkamas ja ka liiva puistamas. Nüüd on kõik muutunud.

Paljudel tänavatel polegi enam kõnniteid ja ka inimesed peavad sõiduteel kõndima, mis lumehangede tõttu poole kitsamaks muutunud. Ja kui siis sel kitsal teel sulle auto vastu tuleb, pead välkkiirelt otsustama, kas hüppad lumehange või loodad autojuhi vastutulelikkusele, kes peatab auto, et saaksid ohutult mööduda.

Eelmisel nädalal tahtsime sõbratariga jalutada Valdeku tänavalt kohviku Tädi Anni juurest minu koju Sihi tänavale. Ja meie kannatused algasid juba Valdeku tänava alguses, mille kõnniteel püsimiseks pidime lausa plangust kinni hoidma. Üle Vabaduse puiestee saime ohutult ja rõõmustasime, et Vabaduse puiestee kõnnitee oli juba lumest peaaegu vaba ja kenasti kõnnitav.
Aga vara rõõmustasime. Rahumäe koolimaja ees oli kõnnitee üleni kõrge vee all, kuhu astuda võimatu. Kuna me kumbki pole erilised mägironijad, siis ei riskinud ka kõrgetele jäätanud lumehangetele ronida, mis kõnniteed sõiduteest eraldavad ja mida mööda mõned nooremad siiski turnisid.. Pöörasime siis tagasi, et mööda Õie tänavat Kaevu tänavale jõuda. Sealgi olid kõnniteed libedas klaasises jääs ja saime vaid autoteel edasi liikuda, kuigi see oli riskantne. Jäime ellu.
Kõige tööstitum pilt avanes aga Kaevu ja Sihi tänava vahelisel lõigul, mis lausa elukardetav. Kõnniteedele ei saanudki astuda, need olid üleni jääs, vahepeal aga lainetav vesi. Teineteist toetades ja auklikul jäisel teel turnides jõudsime siiski koju. Aitäh Temale, seal üleval!

Vaesed nõmmekad, vaesed jalakäijad, kes iga päev oma elu kaalule peavad panema. Kahju Nõmmest ja kahju nõmmekatest. Olime uhked oma linnaosa üle, nüüd peame häbi pärast pilk maas käima ja ka seepärast, et liivatatud kohti peab tikutulega otsima."

"Ilma autota pole sa praegu mitte keegi. Kuigi Tallinna linnavalitsus propageerib ühistranspordiga sõitmist. Aga mismoodi sa ühistranspordile saad, see ei ole enam kellegi asi? Kirde ja Näituse tänav (ja mitte ainult need tänavad), mida mööda vaid Pärnu maanteele bussipeatusesse on võimalik minna, on üleni vee all. Ka mitmed bussipeatused. Ja kaua veel? Eks niikaua ikka, kuni päike need lumehanged tänavanurkadel ära sulatab ja toob Nõmme liiva lagedale, mis talvel nii osavalt ära peidetud.
Päike on ainuke, kellele veel loota saab. Peaks vist päikese ka linnavolikokku valima?"

Loole saatis kommentaari Nõmme linnaosa valitsuse linnamajanduse osakonna juhataja Kristjan Kuusik.

"Tallinna linnas tehakse libedusetõrjet Tallinna linna heakorra eeskirja nõuetest lähtuvalt. Nimetatud eeskirja § 13 sätestab, et heakorra nõuete tagamiseks on keelatud kasutada tuhka või kloriide lume- ja libedustõrjeks kõnni- või pargiteel. Libeduse tõrjeks kasutatava puistematerjali tera läbimõõt peab olema 2-6 mm. Tulenevalt sellest, on igasugune liiva kasutamine libedusetõrjeks keelatud.

Kinnistuomanikud, kelle kinnistu külgneb teeseaduse mõistes kõnniteega, on kohustatud tegema libedusetõrjet sõidutee ja kinnistu vahel oleval kõnniteel. Teeseaduse § 25 lg 7 ütleb, et linnas, alevis ja alevikus on teega külgneva territooriumi kasutaja kohustatud tegema heakorratöid sõidutee ja vastava territooriumi vahel oleval kõnniteel. Sama nõuet dubleerib ka Tallinna linna heakorra eeskiri. Tallinna linnas trahvib libedusetõrjet mitte teinud kinnistu omanikke Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet.

Kui Nõmme linnaosa valitsusele laekub libeduse kohta kaebus (üldjuhul telefonitsi), siis edastatakse antud info kohaselt ka Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametile. Pea alati käivad linnaosavalitsuse töötajad täiendavalt veel ka ise olukorraga tutvumas ja vajadusel teevad operatiivselt libedusetõrjet sotsiaalsetel töökohtadel olevad abitöölised.
Nii on see terve talve vältel toiminud! Kevadeaegu sulab lumi veeks, mis kahjuks ei kao mõne päevaga tänavatelt, millel puudub sadevee kanalisatsioon."