Sageli on maaomanikel keeruline saada lubasid tiigi kaevamiseks, rääkimata ehituslubadest elamute ehitamiseks. Peetakse läbirääkimisi mitmeid kuid, kui mitte aastaid, et saada kõiki pooli (maaomanik, Otepää vald, Otepää Looduspark) rahuldavaid tingimusi planeeringuteks.

Ehitamisel on ära määratud isegi vundamendi kõrgus, majale viimistlusmaterjal ja katuse värv. Muude ehitiste rajamine võib olla veel keerukam. Näiteks rääkis põline Otepää valla elanik, et soovis püstitada oma maale 25 m kõrguse tuulegeneraatori enda majapidamise elektritootmise tarbeks. Vallapoolne nõue oli kõigepealt teha keskkonnamõjude hinnang, viidates valla arengukavale, kus selliste ehitiste rajamine on ebaeetiline ja rikub kuppelmaastiku vaadet. Seega põhimõtteliselt välistati tuulegeneraatori ehitus.

Aga Pilkuse külas on Otepää vallavolikogu algatanud Kaitseministeeriumi ettepanekul detailplaneeringu radarijaama ehitamiseks. Selle detailplaneeringu avaliku väljapanekuga on kõigil võimalik tutvuda Otepää valla kodulehel 22. märtsist 19. aprillini, selle aja vältel on võimalik ka oma arvamust avaldada.

Enne detailplaneeringu algatamist küsis Kaitseministeerium nõusolekut ka Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru Regioonilt, kuna Pilkuse küla asub riiklikul looduskaitsealal, Natura 2000 alal ja Valga maakonna rohevõrgustiku alal. Keskkonnaamet oma kirjas nendib, et radarijaama püstitamine on vastu-olus Otepää Looduspargi kaitseeeskirjaga.

Sellest hoolimata kooskõlastas Keskkonnaamet detailplaneeringu, viidates riiklikule vajadusele.

Praegusel juhul on riikliku tähtsusega objekti püstitamise otsustajaks Otepää Vallavolikogu kui radarijaama detailplaneeringu ja Otepää valla üldplaneeringu kehtestaja. Otepää Vallavalitsus ei ole pidanud vajalikuks korraldada keskkonnamõjude strateegilist hindamist.

Keegi ei sea kahtluse alla Eesti riigi julgeoleku vajalikkust ja radarijaama olulisust turvalisuse tagamiseks. Kuid kas riigikaitselise objekti asukoha valik on piisavalt argumenteeritud arvestades sellega, et praegune valitud asukoht läheb vastuollu Otepää Looduspargis kehtiva kaitse-eeskirjaga ja Natura 2000 võrgustiku eesmärkidega?

Kas riikliku tähtsusega objekti rajamisel on õigustatud panna kohustus ja vastutus pelgalt Otepää valla volikogu pädevusse? Ehk peaks protsessi olema kaasatud laiem otsustajate ring läbi maakonnaplaneeringu? Neid küsimusi on Pilkuse küla elanikud esitanud alates 2012. aasta algusest, mil radarijaama kavandamine teatavaks sai. Kuid vastuseid ei ole.

Kuidas jõuavad valla ametnikud seisukohani, et sellise objekti kavandamisel ei ole vaja läbi viia keskkonnamõjude strateegilist hindamist? Tsiteerides Presidendi kõnet:" ...Tänases demokraatias on asjad vastupidi: mis on lubatud härjale, pole lubatud Jupiterile. Selles peitub peamine erinevus meie riigikorra ja mittedemokraatlike režiimide vahel. Valitud, kõrgemal positsioonil olevatelt nõutakse rohkem. Peame nõudma ka meie."

Kaitseväe radarijaama kavandamisega seonduv puudutab kõiki Otepää valla elanikke. Kas ja kuidas see mõjutab meie valla senist identiteeti, mille märksõnadeks on kaunis ja kaitstud loodus, maalähedane eluviis, puhkus, sport, turism?

Meie riik on tubli ja edasipüüdlik demokraatlik institutsioon, mille käekäigu ja heaolu pärast tahame me anda oma panuse ja jagada vastutust. Et meil ja meie riigil hästi läheks, on tarvis tasakaalukaid ja kaalutletud otsuseid ning seega võtta vastutus ja ka kohustus võrdse kohtlemise tagamiseks.

Kogukonna mõtted on kirja pannud Pilkuse küla elanik MARIKA EIN

______________________________________________________________
Lugeja kirja ja kolme vastust on Otepää Teataja toimetuse poolt lühendatud