Paraku, nagu vastukaaluks vasaku jõeharu ümber toimunule on pargi muuseumipoolne, jõesaarele jääv osa sel suvel täiesti unustatud. Kohe, kui siinpool töid alustati, kadusid sealt salapärasel kombel viimasedki pingid, mida keegi oma koduaeda vaevalt oleks himustanud.

Kuhugi nad sealt viidi, aga kuhu ja kes olid viijad, jääb vaid jalutajate mõistatada. Millegipärast tundub, et ka selles on tegemist pargiosade omanike- valdajate vastasseisuga, ja seda arvamist rõhutab veelgi kurb tõdemus, et sel suvel pole sealsed avarad rohumaad niitjat näinudki. Tulemuseks on kohati rinnuni vohav taimestik, mis ilmselt niiviisi ka talvele vastu läheb ja kevadel tuleohtlikuks kuluks muutub.

Tundub, et omandireform ja erastamine, mis kõikjal hulganisti uusi kinnisvaraomanikke tekitas, hakkab aina enam ka Keila Jõepargi heakorda mõjutama.
________________________________________________________

Jõepargi probleeme kommenteerib linnaaednik Inge Angerjas:

 „Mul on hea meel, et linnaelanikud hoolivad Jõepargis toimuvast ja peavad parki Keila üheks olulisemaks puhkealaks.

Ei möödu nädalat, kui keegi ei pöörduks linnavalitsuse poole oma mõtete, ideede ja pretensioonidega. Oleme mõelnud isegi sellele, et on vaja korraldada pargi konverents, kus kõik seotud osapooled saaksid välja öelda oma mõtted ja meie saaksime põhjendada, miks talitame just nii, nagu oleme seda teinud, ja mis on plaanis tulevikus.

Kuna Jõepark on looduskaitsealune park, siis pargi valitseja ei ole mitte linn, vaid Keskkonnaamet ja tegevust reguleerib Looduskaitseseaduse alusel kehtestatud „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri." Suures osas on park eramaa, linnale kuulub sellest vaid osa, millel me ka toimetame. On selge, et linn ei saa minna eramaale rohtu trimmerdama ja võsa raiuma. Kui maa õigusjärgne omanik on võtnud kinnistu tagasi, peab ta selle ka korras hoidma.

Meie võimuses on ainult eramaa omanikuga kontakti võtta ja hooldamata ala kohta märgukirju kirjutada. Nagu sellestki suvest näha, on sellest vähe abi.

Ühe lahendusena midagi muuta on koostada looduskaitsealusele Jõepargile kaitsekorralduskava, milles kirjeldatakse pargi ajalugu, väärtusi, kaitse eesmärke, nende saavutamiseks vajalikke töid, tööde eelisjärjestust, ajakava ja mahtu.

Kaitsekorralduskava on tegevuskava pargi korrastamiseks ja säilitamiseks hooldusvõtete abil, kuid ka taastamiseks vajalike eeltööde planeerimiseks. See oleks väga põhjalik dokument ja on loomulik, et nii suurel ja väärtuslikul pargil on taoline kaitsekorralduskava olemas ja see toimib. Mis pargis olnud pinkidesse puutub, siis need on hetkel paranduses ja viiakse parki tagasi alles kevadel.

Jõepargi kaldaid kaunistavad noored äsjaistutatud puud ja põõsad. Leppasid, ümberkukkunud ja mädanenud kehvas seisus olnud puid asendavad liigid, mis sinna maastikuliselt sobivad, annavad pargile värvi nii kevadel kui sügisel. Kuna liike on erinevaid, siis plaanime tulevikus lisada puude juurde sildid, et pargis jalutaja teaks, mis puuga on tegemist. Parki puid valides lähtusime nende pikaealisusest, et oleks, mida ka saja aasta pärast imetleda. Aga ka juba täna on punased tammed pargis sügisvärvi näitamas, peagi lähevad kuldkollaseks lehised.

Ühe pargi rajamine-taastamine on pikk protsess ja ei maksa karta, et meie hoog raugeb. Kõik see, mis tehtud ja ka linnakodanike positiivne tagasiside tehtu osas annab indu juurde."