Lugeja: Tallinna prügikastidest ja mõistmatutest trollijuhtidest
Huvitavaks teeb olukorra see, et prügitajad on need inimesed, kes mööda Toompuiesteed tiigi poolsel serval linna poole lähevad, sest Balti jaamast Tõnismäe poole suunduva kõnnitee ääres ei märganud ma, nii pikalt kui silm seletas, ühtegi prügikasti. Vanalinnast kodu poole minejal on taskud vist tühjad.
Elu muutus veelgi põnevamaks, kui ma marsruudil Nunne tänav, Pikk tänav (piilusin ka Kinga ja Mündi tänavasse, uurisin seisu Vene ja Viru tänavate suunal), Vana turg, Suur Karja ja Väike Karja tänavatel, nägin kokku kuut prügiurni. Raekoja platsil kohtasin paari statsionaari ja paari teisaldatavat prügi neelavat vahendit. Ju siis meie vanalinna külastavad arvukad turistid viivad oma prügi kodumaale tagasi. Jõudes Pärnu maantee äärde, elame taas jõukalt, iga kahekümne viie meetri järel kaks prügikasti posti küljes.
Seda ei tasu mainida, et osa prügikaste on linlasi teenimast lihtsalt välja lülitatud. Täpsemalt, suur osa prügikaste talvel puhkab, samuti nende hooldajad, sest prügitaja üle lumehangede nendeni ei pääse. Samasugune seis prügikastidega on näiteks Sõpruse puiestee kõnniteedel. Ühel serval on linna puhtuse hoidmiseks prügikaste palju, teisel pool puiesteed vaid trollipeatustes. Ja need ei ole ainsad sellelaadsed tänavad.
Suur, suur tänu, et meie linn meist nii palju hoolib - ma mõtlen selle all prügikastide üldarvu. Kes ei tahaks elada kaunis ja puhtusest säravas põhjamaa linnas. Äsja tundsime uhkust kultuuripealinna tiitli üle. Üks palve oleks prügimajanduse valdkonnga tegelevatele ametnikele siiski. Tulge kauni talvise ilmaga tänavatele ja visake meie linnale terav pilk peale ehk annab midagi veel paremini teha, elamist veelgi inimlikumaks muuta. Mõnest paigast prügikastid - prügiurnid, kus neid üleliia, ära võtta ja viia sinna, kus neid hädasti vajatakse. Kui igalt postilt üks teisaldada prügikastita postile, oleks kindlasti terve linn nendega kaetud. Proovigu keegi veel prügi maha visata.
Miks elukutselised juhtid peatusesse sõita ei mõista?
Teise meeldejääva elamuse pakkus mulle elukutseline trollijuht ja suhtlus temaga. Kaubamaja trollipeatuses peatus troll number 3, teise uksega kohakuti valgustusposti ja selle küljes olevate prügikastidega. Teavitasin trollijuhti, et ta oleks võinud meetri jagu kaugemale sõita. Sellele justkui ei reageeritud. Järgmises peatuses kordus kõik. Seekord oli teise uksega kohakuti suur kastanipuu või pärnapuu. Taaskordsele märkusele, et oleks saanud meetri võrra edasi sõita, vastati - kõik on korras. No mis sa ütled. Ei oskagi midagi kosta. Selliseid olukordi on mul ka varem olnud. Kui nüüd elukutseline trolli-bussijuht ei taba ära, millega tema juhitud transpordivahendi uksed kohakuti jäävad, siis peaks ta kindlasti täiendusõppele minema. Vastasel korral võib õnnetus juhtuda, kui trollilt väljuja end vastu puud või prügikaste valusalt ära lööb. Kahtlemata on sellised sisenemised - väljumised reisijatele ebamugavad. Eriti talvel, kui postide ümber on ka tihti suur lumekuhi.
