Ühistu aga kalkuleeris iga kord tasumata summad võlakontosse ja lisas viivised. Kui summa ületas juba 250 eurot, esitas ühistu mehe vastu kohtusse hagi, nõudes väidetava võla väljamaksmist.

Kohtus tekkisid ühistul aga raskused võla ja arvete põhjendatuse tõendamisel.

Viru maakohus, kes jättis ühistu hagi rahuldamata, märkis, et menetluse kestel on hageja korduvalt olnud segaduses nõude suuruse osas ja seda korduvalt kord vähendanud, kord suurendanud, kuid nõuet tõendanud ei ole.
“Ainuüksi sellest, et korteriühistu esitab oma liikmele arve majandamiskulude tasumiseks, korteriühistu liikmele kohustusi ei teki. Järelikult ei saa nende arvete esitamisega tõendada seda, kui palju pidi kostja majandamiskulude eest tasuma,” seisis kohtuotsuses, mis jättis ka kõik menetluskulud ühistu kanda ning mõistis pensionäri kasuks välja 200 eurot tema kulude katteks.

Ühistu kaebas otsuse Tartu ringkonnakohtusse, ent ei saanud ka sealt õigust.

Enne kohtuotsust kirjutas Kala oma vastuses ringkonnakohtule järgmist: “On ammu teada, et korteriomanike õiguste rikkumine on KÜ-des reegliks muutumas. Kuna korteriomanikud ei saa aru küttesüsteemi tööst, siis ongi neid hea rahaliselt pügada. Siit tulebki kortermaja tavapärastest majandamiskuludest suurem maksete kogumine.”

Loe edasi Põhjarannikust.