Algul hoidismees skulptuuri oma kodus aknalaual, aga nüüd on tal „rändav Džoodž“, nagu mees kuju kutsub ja see on järjest olnud Eesti eri paigus vaatamiseks väljas. Kuni sügiseni saab skulptuuri imetleda Sillaotsa muuseumis, kuhu see pärast kontserti toodi, edasi läheb see Pärnusse. Niisugune on lühidalt ülevaadel ähiminevikust, aga oluline on teada, et tegelikult on see Eesti kujuri Amandus Adamsoni 1903.aastal valmistatud teose “Champion” koopia, mille modelliks valis kunstnik toonase tuntuima atleedi, raskejõustiklase Georg Lurichi.

Kui originaalskulptuuri kõrgus on 97 cm, siis Remmale kuuluva kuju kõrgus aluselt kuni atleedi väljasirutatud käeni on 87 cm. Esmakordselt eksponeeriti “Championi” kunstinäitusel Venemaal 1904. aastal. Samal aastal toimus USA-s Saint-Louis’is maailmanäitus, kuhu jõudsid eraalgatusel ka Venemaa kunstnike teosed. Tol aastal läks ookeani taga kaduma neli Adamsoni teost, nende seas “Champion”. Grand prix’sid ja medaleid jagati maailmanäitusel ohtralt erinevates kunstiliikides ja ära märgiti ka Amandus Adamsoni teos. Eesti Spordimuuseumi andmeil nägi eestlasest maadluse olümpiavõitja Johannes Kotkas pärast II maailmasõda 1903.aasta signatuuriga “Championit” rändauhinnana ühe Leningradi (tänane Peterburg) spordiametniku kabinetis. Kõhklemata vahetas ta selle kristallvaasi vastu ning tõi Eestisse. Siinsete spordijuhtide abiga jõudis kuju 1968.aastal spordimuuseumi. Venemaal oli siivsuse eesmärgil Lurichi kujule kruvi abil viigileheke niuetele kinnitatud (leht ja kruvike on samuti spordimuuseumi kogus).

Amandus Adamsoni skulptuur “Champion” on täna spordimuuseumi üheks silmapaistvamaks taieseks, kuid täna ei teata, kas tegu on sama tööga, mis käis Ameerikas, või ootab üks “Champion” veel kojusõitu. Nii kirjutas Väike-Maarja valla Infolehes (13.10.2011) Väike-Maarja muuseumi juhataja Marju Metsman. Teine Adamsoni “Champion” asub KUMUs. Remmale kuuluv skulptuur on olnud näitusel nii Paldiskis, kus elas kunstnik Adamson kui ka Väike-Maarjas, kus on Lurichi sünnikoht. Lurich oli ise 178 cm pikk, Väike-Maarjasse tahetakse talle püstitada samasugune kuju, mis tuleb juba 213 cm kõrgune.

Rein Remma loetles rea tegureid, miks on Lurich temale nii oluline. Mõlema juured on seotud Velisega, mõlemad on õppinud Tallinna reaalkoolis ja harrastanud maadlust, koolis oli omal ajal Lurichi-nimeline kehakultuuri kollektiiv, Remma sõidab iga päev Pirital Lurichi kujust mööda ja mehe vend öelnud, et Rein on ka ise pisut Lurichi moodi.
Sillaotsa muuseumi varahoidja Jüri Kusmin tõi välja veel paar toredat kokkusattumust. Kontserdile tulnud meeste hulgast otsis ta abilisi, kes aitaksid skulptuuri autost välja tõsta. Juhtumisi oli nende hulgas noormees Martin Ellermaa, kes kuulub Lurichiga samasse suguvõsasse. Kui skulptuur kiriku trepile tõsteti, osutanud selle käsi just Kalase talu suunas, kus Lurich käis Velise meestele maadlusnippe õpetamas.