Kooliarendusest Luunja koolis võiks siinkohal kirjutada pikalt ja erinevatest aspektidest lähtuvalt vägagi detailselt, kuid leian, et teema aktuaalsust silmas pidades oleks seekord mõistlik avalikustada need mõtted, mis puudutavad gümnaasiumi õppesuundade väljatöötamist. Koostöös kohaliku omavalitsusega ning koolis loodud arendustoimkonnaga oleme jõudnud punkti, kus põhimõttelised valikud ja otsused, kuidas õppesuundade arendusega edasi minna, on langetatud. Muuhulgas on teemat käsitletud kooli nõukojas ning mõttevahetusi on toimunud ka kooli õpilasesindusega. Järgnevalt toon välja plaanitavad suunad koos lühikeste kirjelduste ning rakendumistähtaegadega.

Majandusõpetuse suund (2011/12 õa)

Majandusõpetust, mis põhineb Junior Achievement Eesti programmidel, õpetatakse Luunja Keskkoolis 1995. aastast. Eesmärk on õppida tundma majanduses toimuvaid protsesse, majandusseadusi, orienteerumist ärimaailmas ja ettevõtluses, aitamaks mõista turumajanduse tähtsust, ettevõtluse rolli globaalmajanduses, ettevõtete vastutust sotsiaalprobleemide lahendamise eest ja hariduse tähtsust töökohal.

Õppuritel on võimalus osaleda olümpiaadidel ja erinevatel võistlustel. Programmi raames loovad õpilased oma firma, toodavad ja müüvad tooteid või teenuseid. Kursuse käigus koostatakse äriplaan ja õpitakse pidama aruandlust. Õpilasfirma töötab ühe õppeperioodi ja õppeprotsessi lõpus see likvideeritakse. Igal aastal korraldab JA Eesti õpilasfirmade laatasid ja kevadel selgitatakse võistlusel „Eesti parim õpilasfirma", kes esindab Eestit Euroopa õpilasfirmade võistlusel. Õpilasfirmadel on võimalus osaleda ka Euroopa õpilasfirmade laatadel. Lisaks on võimalik rakendada oma majandusteadmisi majandusmodelleerimise mängus TITAN.

Uuest õppeaastast jätkub Luunja Keskkoolis majandusõpetuse suund. Lisaks majandusteooriale ja õpilasfirmade tegevusele õpitakse süvendatult matemaatikat. Majandusõpetuse suunal õppivad õpilased saavad lisateadmisi ka majandusmatemaatikast ja ettevõtte raamatupidamisest.

Spordisuund (rakendub 2012/13 õa)

Alates 2012. aasta sügisest on võimalik Luunja Keskkoolis omandada keskharidus kõigil sporti armastavatel noortel. Selleks loome spordi õppesuuna, mis annab hea võimaluse seostada õppimist ja sporti. Spordiga tegelemisel on mitu tahku: üheks neist on kehalised treeningud, teiseks teoreetiline pagas. Oluline on teada, kuidas treenida ja mismoodi toituda, et head kehalist vormi saavutada. Teadmistel, kuidas hoida oma keha ja vaim tervena, on suur väärtus kogu edaspidiseks eluks.

Spordi õppesuunale ootame õppima kõiki elurõõmsaid noori, kes lisaks heale haridusele väärtustavad terveid eluviise, samuti peavad tähtsaks head füüsilist vormi ja näevad oma tulevikku erinevatel viisidel seotuna spordi ja kehakultuuriga. Spordi õppesuuna valinutel on võimalus soovi korral omandada madalama kategooria treeneri kvalifikatsioon.

Humanitaarsuund (rakendub 2012/13 õa)

Et keelehuvilised noored ei jääks n-ö vaeslapse rolli, pakub Luunja Keskkool edaspidi avaramaid võimalusi ka neile. Nimelt on plaanis avada humanitaarsuund, milles põhirõhk asetataksegi keeltele. Humanitaarsuuna valinud õpilastel on võimalik õppida süvendatult nii inglise, saksa kui ka vene keelt, samuti on neil tavapärasest rohkem eesti keele ja kirjanduse tunde. Üha enam integreeruvas maailmas muutub võõrkeelte oskus päevast päeva olulisemaks, juba hetkel oleme situatsioonis, kus ainuüksi emakeele valdamisega on raske elus läbi lüüa. Samuti pole meie ülikoolides ühtegi eriala, mille õppimine ei eeldaks vähemalt ühe võõrkeele valdamist ja nii seatakse see sageli üheks kõrgkooli pääsemise eelduseks. Seega annab humanitaarsuund keskkoolilõpetajatele võõrkeeleoskuse näol kaasa olulise tugevuse. Mitte vähem tähtis on osata ja tunda oma emakeelt, mis on olulisim osa meie kui eestlaste identiteedist. Eesti keele eksam on olnud ja jääb kõigile gümnaasiumilõpetajatele kohustuslikuks, olgu see siis traditsioonilise kirjandi või planeeritava mitmeosalise eksamitöö näol. Kahjuks näitavad eksamitulemused, et eesti noorte kirjutamisoskus on üsna kasin. Sestap oleme seda meelt, et suurem rõhk eesti keelele ja kirjandusele on õigustatud ja ka meie õpilastele suureks abiks. Niisiis on kõik, kel huvi keelte vastu, oodatud valima Luunja Keskkooli humanitaarsuunda.

Hobumajanduse suund (rakendub 2013/14 õa)

Hobumajanduse õppesuuna eesmärk on anda kursustel osalenutele põgus ülevaade hobuste pidamisest, rautussepandusest, ratsaspordialadest, võistluste korraldamisest, veterinaaria alustest, esmaabist ja ohutustehnikast. Õppima oodatakse noori, kes huvituvad loomadest ja soovivad omandada teadmisi hobumajandusega seonduvast. Õppesuuna läbinutel on lihtsam vali da, kas antud ala süvendatult edasi õppida, spetsialiseerudes mõnele seniõpituga seonduvale elukutsele. Hobumajandus on eeskätt piirkondlikku eripära arvestav õppesuund ning selle rakendumine toimub koostöös MTÜ-ga Hobunduskoolitus.

Olen seisukohal, et kooliarenduse puhul on oluline tervikpildi nägemine. Luunja kooli puhul ei saa keskenduda ainult gümnaasiumiastmele, kuna eeldusel, et Luunja Keskkool jätkab täistsüklikoolina, on samuti väga tähtis põhikooli osa arendamine. Valikute rohkus gümnaasiumiastmes ning tasakaalustatud ja turvaline areng põhikoolis igale õppurile on meie eesmärk. Selle tagamiseks on märksõnad, õpetajate koolitamine, samuti vajalike erialaspetsialistide olemasolu, turvalise ja nüüdisaegseid õppimisvõimalusi pakkuva keskkonna loomine. See kõik vajab läbimõtlemist ning olemasolevate võimaluste ja edasiste vajaduste analüüsi arengu tagamiseks.

Lõpetuseks tahan korrata mõtet, et kool on üks tervik ning oluline on arvestada siinkohal kõigi selles tervikus osalejate huve, ootusi ja ülesandeid. Mõistagi on esikohal õpilane ning laste mitmekülgseks arenguks võimaluste loomine, samas ka koolitöötajate töötingimused ja rahulolu töökeskkonnaga, nende koolitamine vastavalt eesmärkidele. Kindlasti on tähtsal kohal õppimist soodustava füüsilise ja vaimse õpikeskkonna tagamine kooli poolt. Veel üheks väga oluliseks märksõnaks on koostöö lastevanematega. Koostöö all pean silmas lapsevanemate dialoogi kooliga ning laste haridus- ja kasvatuslikku toetamist vanemate poolt, et ühiselt kujundada arendav hariduslik keskkond.