Luunja memoriaalpargis jäädvustati väärikalt krahv Münnichi mälestus


Luunja valla esindajad koos Vene diplomaatidega. Fotod: Maanus Kullamaa
Luunja valla esindajad koos Vene diplomaatidega. Fotod: Maanus KullamaaKodu Uudised

Luunja mõisapäevade raames ava­ti mullu valminud memoriaalpark ning mälestusmärk legendaarsele krahv B.C. von Münnichile, kelle sünnist tänavu möödus 330 aastat.

MTÜ Münnich algatusel ning Luunja valla ja eurotoetuste kaasabil rajatud väljapaistvate Luunja mõisaoma­nike memoriaalpark Münnichite ja Nolckenite perekonnakalmistu ja ka­beli kunagises asukohas avati Luunja mõisapäevade ajal igati päevakoha­selt - Luunja Aidateatri poolt män­gitud näidendi esietendusega. H.G. von Volkhardti ajaloolise teksti aine­tel loodud näidendi „Mina, Münnich" autor ja lavastaja oli Üllar Saaremäe, kes ise ka Münnichi rollis üles astus. Etendus andis värvika läbilõike krah­vi kirevast elukäigust.

Münnichi mälestus on nüüdsest põ­listatud väärilise monumendiga, mis valmis rahvusvahelise koostööpro­jekti tulemusena. Mälestusmärk on valmistatud graniitrahnust, mis toodi Luunjasse Viiburi lähistelt. Karjala graniidist tahutud ning Eestile kin­gitud rahn jõudis siia Viiburi linna juhtkonna, sealse kaevandusettevõtte ning Eestis resideeruvate vene diplo­maatide kaasabil.

Mälestuskivi paigaldamise idee al­gatajaks ning projekti usinaks korral­dajaks oli aktiivne vallaelanik Valdur Madisson. Luunja valla poolt panus­tasid aktiivselt veel MTÜ Münnich eestvedaja Sven Šois ning vallava­litsuse värske haridusnõunik Kadi Saarso. Luunja vald hoolitses monu­mendi aluse, kivi paigaldamise ning neljas keeles infotahvli tellimise eest. Avamisürituse korraldakajs oli Luun­ja Kultuuri- ja Vabaajakeskus.

Luunja Aidateater oma täies hiilguses. Kohe algab Üllar Saaremäe kirjutatud ja lavastatud etendus „Mina, Münnich!“ Fotod: Maanus Kullamaa Kodu Uudised

Mälestusmärgi õnnistas kohapeal Tartu Jaani koguduse vaimulik Urmas Petti. Jaani kirikus asuvad Münnichi­te perekonna vapp ja hauakabel.

Sellega on teoks saanud aastatetagu­ne unistus - ajaloolise paiga korrasta­mine ning legendaarsete aadlisugu­võsade mälestuse jäädvustamine.
____________________________________________________________________________

 Luunja mõisa omanik kindralfeldmarssal krahv Burchard Christoph von Mün­nich (1683-1767) oli hämmastavalt mitmekülgne ja andekas aadlimees, kelle mõju kogu Vene impeeriumi arengule 18. sajandil oli väga suur.

Sündinud Saksamaal, asus ta Peeter I kutsel Venemaale, tegeldes aastaküm­neid nii vägede juhtimise kui riigile oluliste objektide - linnade, kanalite, kind­luste rajamisega. Ta osales Peterburi rajamises, Ta tõusis Vene keisririigi või­mutippu, oli sõjavägede ülemjuhataja Vene-Türgi sõjas (1735-39) ning

lühikest aega (1740-41) koguni Venemaa peaminister. Töökal ja distsiplinee­ritud, kuid ülimalt kireva ja heitliku elukäiguga Münnichil õnnestus üle elada kokku 8 keisrit ja keisrinnat. Suure au ja kuulsuse kõrval tuli tal üle elada muudki - vahistamine süüdistatuna riigireetmises, surmamõistmine ja ar­muandmine - kõik see kuulus tollaste võimuintriigide juurde. Arvukate ehi­tiste hulgas juhtis ta Paldiski sõjasadama ja Riia kindluse rajamist ning oli määratud Soome, Karjala ja Ingerimaa kindralkuberneriks.

Krahv Münnich töötas aktiivselt kõrge vanaduseni, suri 84-aastasena ning maeti perekonna kalmistule oma kodumõisas Luunjas.