Praeguse Luunja ratsaspordibaasi läheduses asunud, nüüdseks hävinud kalmistule on maetud krahv B.C.von Münnich ning Eestimaa ajaloos mõjukate mõisnike Nolckenite esindajad.

1970-ndatel ehitas tollane sovhoos surnuaia ühte otsa sigala, ehituse käigus hävisid Münnichi kabel ning hauakivid. Teine pool kalmistust lagastati jäätmete ladustamisega. Säilinud on aga hulk põlispuid ning kalmistule viiv allee, mis saavad kavandatava pargi tuumikuks.

Memoriaalpargi projekti autoriks on AS K&H maastikuarhitekt Karin Bachmann.

Kavas on kujundada loodusliku keskkonnaga, avatud ja mitmefunktsiooniline park.  

Säilinud põlispuud korrastatakse ja 1,2 ha suurune pargiala puhastatakse võsast. Suurtest põllukividest kujundatakse pargipuude vahele kivikülv, tiigi äärde rajatavasse mälestusnurka paigaldatakse mälestuskivi. Korrastatakse ka pärnaallee vanad puud ning istutatakse uusi, uue katte saab allee vahel kulgev tee. Parki paigaldatakse istepingid ning infotahvel, rajatakse kõnnitee ja mänguväljak.

Tänaseks on ala puhastatud jäätmetest ja võsast, võetud maha kuivanud puid ning korrastatud allee, käimas on pinnasetööd ja kivide teisaldamine.  

Pargi rajamist finantseeritakse valdavalt EL vahenditest. Maaelu arengu toetuse meetme 3.2. raames on PRIA eraldanud külade uuendamise ja arendamise investeeringutoetuse programmist 59,4 tuh EUR (929,4 tuh krooni).

Nolckenid olid Eesti- ja Liivimaal üheks väljapaistvamaks aadlisuguvõsaks, kelle arvukate liikmete hulgas leidus kõrgeid ohvitsere, diplomaate, kubernere jne.  

Nolckenitele kuulus erinevatel aegadel kümneid mõisaid kogu Eestis, sh Luunja, Kaagvere, Vana-Kastre, Pilka, Kabina, Alatskivi jpt.

Münnichite süguvõsa nimekaim esindaja Luunja mõisnik Burchard Christoph von Münnich (1683-1767) oli äärmiselt mitmekülgne mees, kes asus Peeter I kutsel Vene impeeriumi teenistusse, tegeldes aastakümneid nii vägede juhtimise kui riigile oluliste objektide - linnade, kanalite, kindluste rajamisega. Ta tõusis Vene keisririigi kindralfeldmarssaliks, oli sõjavägede ülemjuhataja Vene-Türgi sõjas (1735-39) ning lühikest aega (1740-41) koguni Venemaa peaminister. Muuhulgas juhtis ta Paldiski sõjasadama ning Riia kindluse rajamist.

Krahv B.C. Münnich on maetud perekonna kalmistule oma kodumõisas Luunjas.