Käsitööd ei jätnud Selma Pahapill ka aastail 1949–1957, mil ta oli küüditatud Siberisse Novosibirski oblastisse. Näiteks heegeldas ta seal rullniidist oma akendele kardinad ette.

Ühtviisi meelsasti tegeleb Selma nii kudumise, tikkimise, heegeldamise, kangakudumise kui ka pärltikandiga. Ta on oma töid välja pannud mitmetel Saaremaal toimunud näitustel ning neid võib leida nii mõneski maakonna käsitööäris.

Aastaid oli Selma tõsiselt innustunud kangaspuudel tekkide kudumisest ning juhendas ka Eikla ümbruse naisi, kuidas kangast rakendada. Lastekasvatamise, kolhoositöö, koduse loomakasvatuse ja põllutöö kõrvalt on ta ikka ja jälle leidnud võimalusi käsitööd teha. Viimastel aastatel paistab Selma Pahapill silma agara osalejana Kaarma kooli juures tegutsevas käsitööringis.