2011. aastal on olukord sootuks teine. Põllumajanduslik tootmine on kahanenud miinimumini ning ettevõtjatel on tulnud tööstuslikus tootmises konkurentsis püsimiseks ammutada kogemusi ja tarkust maailma tasemel, sest toodang peab olema tippkvaliteediga. Pole enam riiklikku tellimust nagu nõukogude ajal ja garantiid, et valmistatud kauba eest saab arvestatud tasu. On konkurents ja tööd saavad parimad.

KARKSI VALLA RAHVAARV OLI 1. JAANUARIKS KAHANENUD 3781-NI.
2001. aastal oli see 4627 ja kogu piirkonnas kümme aastat varem ümmarguselt 6000. Rahvas rändab sinna, kus on eelkõige tööd. Kunagised suurmajandite ja ettevõtete töötajad on tänaseks pensioniealised ning nende järeltulijad kolinud linnadesse.

Meie ülesanne on muutunud olukorras hakkama saada ning tänased otsused ja tegevused siin Karksi vallas lähtuvad muutunud olukorrast riigi ja ka maailma arengus ning samas toetuvad meie kodukandi lähiajaloole. Kuidas meelitada siia ettevõtteid ja ettevõtlikke inimesi, kes pakuksid tööd? Seda saab teha kogukondliku suhtumise ja taristu parandamisega. Seepärast on valla viimaste aastate suured investeeringud suunatud noortele ja hariduse edendamisse: gümnaasiumi hoone järk-järguline renoveerimine, uus lasteaed, noortekeskus ja staadion. Mustkattega maan tee Karksi-Nuia ja Ruhja vahel elavdab liiklust ja soodustab paremat ärikeskkonda eelkõige turisminduse valdkonnas.

Meie tarkus on osata märgata avanevaid võimalusi. Polli Aiandusuuringute Keskus on oma tubli juhi Ave Kikase eestvedamisel teinud suuri investeeringuid tootearenduskeskuse väljaehitamiseks. Eesti Arengu Sihtasutus rahastab teadmistepõhiste tervise- ja loodustoodete kompetentsikeskuse rajamist 3,14 miljoni euroga. Ka Kutsiku järve taastamine möödunud aastal oli äärmiselt tänuväärne ühiskondlik panus valla ellu.

Karksi Vallavolikogu peab oma istugeid ka väljaspool vallamaja koosolekusaali, et hoida kätt valla elu pulsil. Novembrikuus istusime Murri häärberis ning maikuus Maiel August Kitzbergi muuseumis. Eelmisel aastal tegi volikogu oma istungitega tiiru peale valla suuremates ettevõtetes ja asutustes. Septembrikuu volikogu istung toimub koolimajas ning oktoobrikuine lasteaias.

VOLIKOGU JUURES TEGUTSEB KAHEKSA KOMISJONI.
Majandus- ja arengukomisjoni juhib Olavi Pilk. Olulisim komisjoni tegevuses on valla eelarve arutamine ja sellele hinnangu andmine enne eelarve vastuvõttu. Sõltuvad ju valla eelarvest investeeringud ja igapäevane elukorraldus.

Valla 2011. aasta eelarve on 3,02 miljonit eurot, millest hariduskulud moodustavad 1,32 miljonit. On mõistetav, et haridusele kulub kõige enam. Staadioni renoveerimine ja noortekeskus on selle aasta eesmärgid. Ka uue bussijaama hoone rajamine on saanud kaasrahastuse.

Komisjon on juhtinud vallavalitsuse tähelepanu vajadusele säilitada konservatiivset joont investeeringute tegemisega seonduvate kohustuste võtmisel. Rahul ollakse sellega, et vallavalitsuses arvestatakse komisjoni ettepanekuid ning tuntakse, et komisjon hoolib ja nõustab.

Haridus- ja noorsootöökomisjoni (esimees Katrin Kivistik) koosolekud on olnud sisukad. Arutatud ja volikogule on tehtud ettepanekud alustava õpetaja toetuse korra, heakorraeeskirja ja muude haridusvaldkonda puudutavate volikogu päevakorrapunktide kohta. Kaasa on räägitud gümnaasiumi arengukava väljatöötamisel, arutatud õpilaste toitlustamist ja kooli personali struktuurimuudatusi ning tehtud ettepanek hallatavate asutuste töötasustamiste aluste seadusega kooskõlla viimiseks.

Sotsiaal- ja tervishoiukomisjon (Liidia Klaas) on tegelnud toimetulekuraskustes perede talvise põhimure - suurte arvetega keskküttega majades ja küttepuude muretsemisega ahiküttega majades. Ravimid on kallinenud, paljud vajavad nende väljaostmisel toetust. Toetatud on ka lastele prillide ostmist. Ajakohastati koduteenuste ja uuendati hooldekodusse paigutamise korda. Komisjon tegeleb ka vallaelanike personaalsete küsimustega.

Kultuuri- ja spordikomisjon (Indrek Palu) on tegutsenud aktiivselt mõlemas valdkonnas. Kultuurikomisjoni aktiiv kohtub iga nädal.

Spordis tuleb komisjoni saavutuseks pidada valdade meistrivõistluste alagrupimänge korvpallis. Töötatud ja arendatud on koostööd Sakala mängude ja Eesti valdade suvemängude meeskondade koostamisel ning organiseerib koostöös kultuuriedendajatega kodukandipäevade spordivõistlusi. Komisjon oli kaasatud valla parimate sportlaste ja korraldajate valimisse.

Kultuurivallas tegeldi kultuurikalendri ja jaanipäeva korraldamise ettevalmistusega. Osaleti kodukandipäevade kontseptsiooni väljatöötamisel ning komisjon andis välja 2010. aasta tunnustused kultuuri edendajatele. Revisjonikomisjon (esimees Heino Luik) korraldas majanduslike huvide deklaratsioonide kogumise ning andis positiivse hinnangu 2010. aasta valla eelarve täitmisele, mille kinnitas ka audiitor.

Külaliikumise, maa- ja keskkonnakomisjon (Enn Sarv) vaatas läbi ettepanekud jäätmehoolduseeskirja, jäätmekavasse, heakorraeeskirja ning koerte ja kasside pidamise eeskirja, arutas lumetõrje korraldamist ning tegi ettepanekuid teehoiukavasse (kergliiklusteede rajamiseks ning riigiteede mustkatete alla viimiseks). Komisjoni juurde moodustati heakorrakomisjon, mida juhib vallavalitsuse liige Urmas Suurpuu. Komisjon selgitab ilusamate kodude konkursil välja paremad.

Avalike suhete ja turismikomisjon (Hendrik Agur) on arutanud valla maine ja turismi arendamiseks tehtavaid samme. Komisjon tõdes, et alates 2010. aasta teisest poolest on komisjoni soovitusi järgides valla koduleht www.karksi.ee muutunud atraktiivsemaks: avaldatud on valla elu kajastavaid päevakajalisi uudiseid ja teateid sündmustest.

Komisjon teeb vallavalitsusele ettepaneku vaadata üle töötajate struktuur (kas on jätkuv vajadus kolme raamatupidaja ja kolme sekretäri järele) ja töökorraldus ning peab oluliseks sihiteadlikku mainekujunduslikku töökorraldust. Selleks tuleks vallavalitsusel kaaluda võimalust võtta tööle avalike suhete spetsialist või kommunikatsioonijuht.

Komisjon peab vajalikuks vaadata üle investeeringute võimalused ning tõsta ettepoole bussijaama omafi nantseeringu rahastamine nii, et bussijaam valmiks 2011. aastal. Valla seisukohast on bussijaam oluline. Samuti tegi komisjon ettepaneku taas päevakorrale võtta Keskväljaku kaasajastamine. Komisjon leiab, et valla töö- ja suhtlemiskultuur tuleb muuta avatumaks ning teavitada valla ettevõtmistest avalikkust senisest enam. Tuleks kaasata valla mainekujunduslikku tegevusse siit pärit ning siin elavaid või elanud tuntud inimesi, kelle üle võime uhked olla, näiteks Margus Hunt, Enno Puks, Jüri Kivistik, Kalju Kask ja Kristjan Randalu.

Vallavolikogu komisjon noorte osaluskogu (Andre Aavastik) moodustati eelmise aasta lõpul ning pole veel jõudnud aktiivsuse haripunkti. Komisjon on arutanud päevakajalisi noorte küsimusi ja tutvustanud demokraatia toimimise põhimõtteid.

Osaluskogu liikmed on aidanud kaasa mitme sündmuse korraldamisele ning võtab osa kodukandipäevadel ühe päeva tegevuse korraldamisest. Pean vajalikuks nimetada, et 2009. aastal valitud vallavolikogu ja volikogu komisjonide liikmed ning vallavalitsuse liikmed (välja arvatud vallavanem) tegid kuni 2010. aasta lõpuni tööd ühiskondlikus korras ja tasuta.

Jaanuarikuu volikogu võttis vastu otsuse hüvitada volikogu komisjonide, volikogu ja vallavalitsuse tööst osavõtt. Hüvitisest on loobunud mitu valitut, sealhulgas volikogu esimees.

KOKKUVÕTTES LÄHEB VALLAL VÄGA HÄSTI.
Meil on tublid ja motiveeritud inimesed, kes armastavad oma kodupaika ja soovivad oma tööga edendada kohalikku elu. Ka vallavalitsus on hästi hakkama saanud. Ühelt poolt konservatiivne, teisalt julge eelarvepoliitika on aidanud kenasti vallal end majandada, investeerida ja mitte elada üle oma võimete. See on aga väga oluline ning selle eest suur tänu vallavanemale ja tublidele vallaametnikele!

Soovin siiski, et valla inimesed räägiksid rohkem kaasa valla arengus. Oluline on vabatahtlik töö. Kui igaüks kasvõi pisutki enam meie ühise valla jaoks ette võtab, näiteks aitab kaasa mõne sündmuse korraldamisele, paneb terviseraja äärde pingi või korrastab tänavaäärse, on sellest palju kasu.

Mõtlemises ei tohiks jääda ainult oma valla piiresse. Strateegiliselt on oluline näha ja arvestada laiemat pilti, haridusmaastikul näiteks naaberkoole ja koostööd Abja ja Tõrva gümnaasiumiga.

Konkurentsitihedas võitluses jäävad ellu need, kes teevad koostööd ja käituvad targalt. Sama kehtib ka ettevõtluse ja regionaalse arengu kohta.

Kallis Karksi valla rahvas! Mingem üheskoos edasi, õppigem elukestvalt ja leidkem uusi võimalusi, et edendada oma valla elu, elades ise hästi. Hoidkem peresid ja kasvatagem lapsi! Alati on valla ellu teretulnud kõik, kellel on soovi jagada oma mõtteid meie elu parandamiseks.