Tartu Ülikooli õppejõud Garri Raagma, kes on kujunenud Eesti üheks arvamusliidriks regionaalarengu küsimustes, rääkiski Märjamaa kinosaali kogunenud umbes poolesajale kuulajale ettevõtluse võimalikkusest ja võimalustest maapiirkonnas.

Raagma slaidikava illustreeris, kuidas globaalsed trendid mõjutavad kohalikku elu ja lisas näiteid, missuguseid võimalusi pakub see Eestile. Viimase 20 aasta muutustest Eestis nimetas ta esmasektori kahanemist, teenuste kasvu, elanikkonna vähenemist ja suvitajate osakaalu kasvu.

Kuna rohemajandus on maailmas popp, siis on selle arendamisel mitmeid võimalusi. Näiteks kui viia Eesti katlamajad valdavalt üle kohalikele kütustele, annaks see võimaluse luua 15 000 uut töökohta ehk 3-6 täiendavat töökohta 1 MW tootmiseks. Eesti energiavõimus oli mullu 11 GW, millest taastuvenergia osa on praegu 3 GW.

Raagma sõnul nn klassikalisse põllumajandusse töökohti ei lisandu. Kasvavateks harudeks ja seega võimalusteks maa-Eestile on roheenergia, mahe- ja nišipõllumajandus, piimandus, kuna kvoodid kaovad, samuti foto- ja pärisjahindus, looma- ja linnuvaatlused, rekreatsioon, turism.

Tööjõumahukad valdkonnad peavad spetsialiseeruma, unarusse ei saa jätta disaini ja turundust.

Oluline on paindlikkus ja kliendikesksus. Tootmises tuleb leida üha enam võimalusi ise lõpptoodangut pakkuda, mitte piirduda allhankega. Näiteks palkmajade ehitamine jt puidu lõpptooted. Maal elades pakub uusi võimalusi loomemajandus, ITja mobiililahendused, tarkvaraarendus.

Kuna ühiskond vananeb, siis on vaja hooldusteenuseid. Eesti võimaluseks on raviturism ja spaad, aga maal ka suvitamisvõimaluste pakkumine või elukeskkonnateenused - maamajade hooldus.

Lektor tõi välja, et Eesti oludes on umbes 50% territooriumist nn ääremaad, kus elab umbes 10% rahvast. Ta esitas küsimuse: kas Märjamaa on vaid Tallinna eeslinn või keskus - ehk kas lasta inimestel vaid Tallinna suunal liikuda või tugevdada keskust, luua kohapeale töökohti, seejuures ka uutes harudes ja üldse tugevdada kohalikku kogukonda. Analüüsid näitavad, et noorte valitsev rändesuund on linna, pereealistel tagamaale ja vanemas tööeas inimestel tagasi maale.

„Ka uute elanike kohalemeelitamine võib olla üks osa arengustrateegiast. Parim elanik on oma küla elanik. Suvitajad tulevad sageli selleks, et jääda. Rakendage ka suvitajad ja osaajaelanikud kohalikku ellu. Hoidke sidet kohalike noortega, kui nad elavadki parasjagu maailma eri paigus - nii on suurem tõenäosus, et nad tagasi pöörduvad," soovitas Raagma.

Ettekande materjalid on MEPÜ kodulehel mepy.ee rubriigis „Huvitavat lugemist".