Seega pidasimegi sünnipäeva täiesti sobival ajal. Kahjuks jäi külm ja üldse tõsiseltvõetav talv sellel jõulukuul mingi planeerimisvea tõttu ära, küllap seal „üleval" läksid kuude nimetused vahetusse või toimus mingi muu eksitus. Pidu toimus sellegipoolest. Kenasti laupäevasel päeval ja 21. detsembril. Kutsutuid oli rohkesti, tulijaid kaunikesti ja üritust võib igati õnnestunuks pidada.

Mida siis sünnipäeval ka tehti? Nagu ikka  söödi-joodi, kuulati muusikat ja mängiti mänge. Näiteks mälumängu, kus küsimused kõik puha omast lähikonnast. Näiteks harjutasime Vaivara murret. Kas me ikka mäletame, mida meie vanaisad-emad mõtlesid, kui rääkisid pussakust, verukast või merekoerast? Veidike kiusasime kalleid külalisi ka Vaivara ja Vanatare ajalooga. Kes ikka oli Karl Siewers ja kust leiti valla sümboliks saanud ketassõlg? Nagu ikka kombeks, läks väikeseks vaidluseks, kuid loomulikult võitis sõprus.

Kui vaimutööst küllalt sai, asusime ennast koduveinidega hellitama. Väljakuulutatud degusteerimisvõistlusele toodi hulgaliselt veine, maitsmisest sai vaieldamatult õhtu nael. Kuna tegemist oli eranditult tublide ja mõistlike inimestega, sai palju nalja ja äpardusi ei juhtunud.

Üldiselt oli meil tore õhtu. Soe ja hubane, mõnus ja hariv. Tore on ka see, et saime kolm uut liiget oma seltsi juurde. Loodame, et selline õhtu ei jäänud viimaseks.