Maardu linn on väljaspool vabariigi piire tuntud oma tihedate sõprussidemete poolest
Välissuhtlus on lai valdkond, mis hõlmab linna sõprade ja koostööpartneritega peetavat kirjavahetust, osalemist erinevates rahvusvahelistes projektides, sealhulgas maailma organisatsioonides, delegatsioonide vastuvõttude ning ühisürituste - kohtumiste ja konverentside läbiviimist, osalemist uusimmigrantide tugiisiku koolitusprogrammis, mis keskendub kolmandate riikide täiskasvanud kodanike toimetulekuvajadustele, pakub sisseelamiseks vajalikke tugiteenuseid ning annab teadmisi Eesti elust ja ühiskonnast.
Maardu linn on laialt tuntud väljaspool vabariigi piire oma tihedate sõprussidemete poolest, mis ühendavad seda paljude maailma linnadega. Muidugimõista ei sünni sõprus iseenesest ega tühjal kohal. Välissidemete arendamine on meie tegevuses ülimalt tähtsal kohal. Kaasaja tingimustes suureneb päev-päevalt nii vastastikune koostöö kui globaliseerumine. Seega linn, kes jääb isolatsiooni, kes ei kasuta juhtimis-, majandus-, sotsiaal- ning kultuurivaldkonna kogemusi, osutub oma arengus mahajäänuks. Nii püüab iga linn olla teistest erinev ja isemoodi atraktiivne, tõmmata endale tähelepanu. Muuseas - just selline suhtumine annabki meie riigile hea lähtekoha turismi arendamiseks, mis on väikese ja omanäolise Eesti üks tähtsamaid tuluallikaid.
Selles osas ei ole meie Maardu küll igav ega elukauge väikelinn. Toredad ülelinnalised pidustused, eelkõige üha kuulsust koguv Sorotšintsõ laat, meelitavad meie juurde mitte üksnes vanu sõpru, vaid ka uusi külalisi tervest maailmast. Maardu visiitkaardiks kujunenud pidustused loovad linnale positiivse maine, demonstreerivad sooja suhtumist ja avatust. Traditsiooniliselt sõbralikud ja külalislahked linlased, kes kõigist üritustest alati aktiivselt osa võtavad, lisavad linna mainele veelgi koloriiti ja sarmi.
Maardu linnal on erinevates riikides 20 sõpruslinna. Kõige efektiivsem on koostöö Valgevenemaal - Minski linna Frunze rajooniga; Venemaa linnade Velikije Lukiga, Volgogradi Krasnoarmeiski rajooniga, Sankt-Peterburgi Kalinini rajooniga; Ukrainas Mirgorodi ja Iljitšovski linnadega; kasulikud spordialased ühisprojektid olid Hiinas Changchun linnas; Mongoolias - Ulaanbaataris; Prantsusmaal La Seyne-sur-Meri linnas. Aasta algust tähistas Poola delegatsiooni saabumine eesotsas Bialogardi linnapeaga. Selle nimel toimusid huvitavad kohtumised Muuga sadama juhatusega, kogemuste vahetus linnajuhtimise ja linnamajanduse valdkonnas ning spordiüritus Poola delegatsiooni ja Maardu linnavalitsuse vahel, kus võitis sõprus.
Maailma talviste linnade linnapeade liidu raames toimus küllaltki palju ametlikke üritusi. Maardu esindajad ei võta osa kaugeltki kõigist, vaid ainult neist, mis on vahetult seotud organisatsiooni tegevuse peasuundadega ja vajavad ühist otsustamist, või nendest, kus päevakorras on Maardu huve teeniv kogemustevahetus linnaelu korraldamise teemadel. Sel aastal toimusid liidu liikmete konverentsid ja töökohtumised Mongoolias Ulaanbataaris ja Lõuna-Korea linnas Hwacheonis. Maailma talviste linnade linnapeade liidu asepresidendina tegi Georgi Bõstrov seal ettekande lisaenergia allikate teemal, kus hea näitena sai kasutada praegu Iru elektrijaama territooriumil rajatavat prügipõletusplokki. Tulevikus hakatakse seal tootma lisaenergiat meie linnaelanike tarbeks.
Prantsuse linna kutse järel toimus La Seyne-sur-Meri linnavalitsuse ja Maardu delegatsiooni kohtumine. Maardu koolide laste isevalmistatud kingitused ant üle La Seyne-sur-Meri linna nõukogule. Pildid, puidust ja klaasist esemed, pitsid ja peen käsitöö olid hoolega valmistatud Maardu kunstide kooli ja Maardu gümnaasiumi laste poolt. La Seyne-sur-Meri linna koor omalt poolt valmistas Eesti delegatsiooni jaoks ette Eesti hümni ettekande prantsuse keeles. Arvukad kohtumised ühiskonnategelastega lõppesid kokkuleppega organiseerida reis Prantsuse ragbivõistkonnale, et korraldada meistriklassid Maardus ja aidata Eesti võistkonna ülesehitamises.
Juuli lõpul tähistas Maardu linn oma asutamise 32. aastapäeva - värvikalt, teemakohaselt ja sõprade ringis. Külas oli Valgevene pealinna Minski Frunze rajooni juhtkonna, ettevõtjate ja kunstimeistrite delegatsioon. Frunze rajooniga seovad Maardu linna kauaaegsed sõprussidemed. Seekord andis Maardu linnapäevade korraldamise ohjad neile üle - nende käsutuses olid laadaplats, näituse- ja esinemisplatsid, kõik selleks, et nad saaksid näidata oma saavutusi parimast küljest. Õigeusu kiriku juures pargis lahti löödud laadal pakkusid Valgevene ettevõtjad ja kaupmehed oma tooteid. Kaubavalik vastas meie linnas harjumuspäraseks saanud laatade omale, ainult et seekord oli see peamiselt Valgevene päritolu. Kuna linnal on partnerlussuhteid 20 sõpruslinnaga, see andis idee rajada Sõpruse allee - selle esimese Sõpruse puu istutasid koos Minski Frunze rajooni esindaja ja Maardu linnapea. Kahel päeval esinesid Minski Kontserdi artistid ja rahvakunstimeistrid.
Vastuvisiidina saabus Maardu delegatsioon eesotsas Maardu väliskomisjooni esimehe Milda Lemkovaga Minski 450. aastapäeva pidulikule tähistamisele. Huvitavad kohtumised ja ulatuslik kontsertprogramm ei jätnud ühtki delegaati ükskõikseks.
Aktiivne koostöö toimub Maardu koolide ja Vene sõpruslinnade vahel. Velikije Luki linnas korraldati temaatiline konverents erinevate koolitusprogrammide alusel, kus Maardu Põhikooli õpetajatele eesotsas direktori Mariam Rannakuga pakuti näidistunni läbiviimit, sellega meie pedagoogid said suurepäraselt hakkama. Erinevaid kohtumisi on toimunud Kallavere keskkooli ja Sankt-Peterburgi füüsika-matemaatika kallakuga lütseumi vahel. Koolid on vastastikku saatnud õpilasdelegatsioone huvitavatele ekskursioonidele, mille käigus lapsed said tutvuda oma eakaaslastega teise linna koolidest.
Maikuus toimus Velikije Lukis rahvusvaheline noortelaager, millest võttis osa 21 meeskonda 8 riigist - Valgevenest, Ukrainast, Moldovast (Dnestriäärsest Vabariigist), Kirgiisiast, Kasahstanist, Lätist ja Leedust ning 13 valikvõistlused läbinud parimat meeskonda Venemaalt. Meie võistkonna koosseisus oli 10 last erinevatest Maardu koolidest. Laagri põhiideeks oli rahvaste sõprus, seega võistkondade saabumise päeval moodustati kümme segavõistkonda, see tähendab, et kõik meie esindajad sattusid internatsionaalsete võistkondade koosseisu ja võistlesid kõigil aladel üksteisega. Iga päev olid laagrist osavõtjad varahommikust hilisõhtuni hõivatud treeningute ja võistlustega.
Peamiselt oli tegu rakendusaladega: 3 km kross, jõuharjutused, rammumeeste võistlused "Sein seina vastu", noavisked, paintball, takistusriba läbimine (esmaabi osutamine), õhkrelvadest laskmine ja rividrill ning käsitsivõitluse õppe- ja treeningõppuste sarnaselt maastikutakistuste ületamine ja tööstusalpinism. Kõik meie meeskonna liikmed võitsid medaleid.
Juuli osutus rekordkuuks linnavalitsuse organiseeritud rahvusvaheliste ürituste poolt. Rahvusvahelisele maleturniirile Ukrainas saadeti Maardu malemängijate grupp, kes võistlesid Mirgorodis ja said sellega hästi hakkama.
Septembris võttis sportlaste delegatsioon osa sõpruse poolmaratonist, mille pikkus moodustas 21 km, meie sõpruslinnas Changchunis. Üritusest võtsid osa 8 riigi esindajad ja üks meie delegaatidest sai tuhande osavõtja seas kolmanda koha. Aastalõppu tähistas Valgevene pedagoogide vastuvõtt Maardu põhikoolis. Kohtumine oli konstruktiivne ning kasulik mõlemale osapoolele.
Sõprus ei ole kunagi juhuslik ega sünni spontaanselt, reeglina toetub see vastastikusele huvile ja areneb kindlates teemavaldkondades, mida võib olla mitmeid: majandus, sotsiaalabi, kultuur, haridus jne. Edasine töö kätkeb endas juba kontaktide tugevdamise ning suhete uutele tasanditele viimise mehhanismi.
Linnal on head väljavaated jätkata välissuhete arendamist linna ja linnaelanike huvides.
Välissuhtluse paremaks tulemuseks on võime panna edukalt tööle terve olemasolev laiaulatuslik kokkulepete pagas.
