Mis on Europeade? Europeade on Euroopa suurim rändfestival, mis tekkis 1960- ndatel soovist igal aastal korra kokku saada ja sõprussidemeid luua. Festivalil osaleb 150-250 erinevat kollektiivi. See liikumine tõestab, et armastus oma rahva laulude, tantsude, muusika ja rahvariiete vastu ühendab riike, rahvusi ja inimesi.

Pärast Eesti taasiseseisvumist avastasid ka eestlased Europeade ning 1993. aastast alates on igal aastal käinud seal umbes 5000 rahvakultuuri tutvustajat. Eestisse suhtutakse kui aktiivse kultuuriga Euroopa riiki. Eestlased on festivalidel kõrgel hoidnud oma maa mainet. Seda kinnitab ka fakt, et 48. Europeade toimub 20. - 24. juulil 2011. aastal Tartus.

Reisimälestusi on palju, igaühel erineva rõhuasteusega, kuid et marsuut oli ühine, saab välja tuua põhisündmused. Meie sõit algas 1. augusti hilisõhtul enne keskööd Väike-Maarja rahvamaja eest. Esimene peatus oli Järva-Jaanis, kus tulid peale meie reisikaaslased.

Pikk sõit viis meid läbi Läti ja Leedu Poolasse. Esimene pikem peatus oli Varssavis hotellis Aramis. Uhkelt kõrgusid Aramise kõrval ka Athos ja Porthos.

Seiklustele oligi sümboolne hakatus tehtud.

3. augustil algasid meie seiklused maa all Wielizcka soolakaevanduses, kus toimus põnev kolmetunnine ekskursioon. Lõputud käigud, trepid, kirikud, teater, basseinid, grotid, hulk soolast kujusid vajasid uudistamist. Giidi jutust selgus, et sool võib olla rahvusliku rikkuse ja uhkuse allikas. Kahtlemata on ta seda praegugi.

4. augusti õhtuks jõudsime Budapesti. Ungari pealinna huviväärtustega tutvusime nii jalgsi kui bussiga. Ja oli, mida vaadata. Buda ja Pest linnad Doonau kahel kaldal. Neid ühendab üheksa ilusat silda. Mägisel paremal kaldal asub Buda, tasasel vasakul kaldal Pest. Need liideti üheks linnaks alles 1872. aastal. Et giid rääkis inglise keeles, siis tuli leida topeltgiid omade hulgast, kes inglise keelse jutu tõlgiks eesti keelde. Selleks vaimukaks tõlgiks sai Järva-Jaani vallavanem, parmupillimees Arto.

Muljetest tulvil jõudsime majutuskohta Röszkes. Seal olid peale meie veel Türgi tantsijad ja Tsehhi tantsijad-lauljadmuusikud. Röszke sai neljaks päevaks meie koduks, kust sõitsime erinevatesse esinemiskohtadesse: kuumaveebasseinidega Cserkeszölisse ja Moraholmi ning Zsombosse. Käsk kõlas: “Uju, päevita, mõnule!”. Erinevate basseinide, aurusaunade külastamine oli tõepoolest mõnus ja lõõgastav, seda eriti pärast esinemist. Rahvale meie esinemine meeldis, enim “Simmanipolka” ja” Kaera- Jaan”. Ega “Neiokõsõgi” kedagi külmaks ei jätnud. Publikul oli muidugi tore vaadata meie esinemist rannariietes, samas kui meie higistasime oma kaunites kuid paksudes rahvariietes. Meie fännid presenteerisid igal esinemisel Eesti lippu,  kuigi raskusi oli lipule sobiva koha leidmisega. Et esinesime koos türklaste ja tðehhidega, kellega olime sõbrunenud, siis elasime nende etteastetele aplausiga kaasa.

Tõeline festival läks lahti aga õhtuti ööbimiskohas. Meie Aino õpetas türklastele “Kaera-Jaani”, türklased meile oma rahvatantse, tðehhide toel tantsisid nii eestlased kui türklased tðehhi tantse. Tõeline kultuuride paabel ja kui rahvatantsud otsa said siis tantsiti, mängiti, lauldi kõike, mis meelde tuli, kuni “Õllepruulijani” välja.

Peab tunnistama, et eestlased olid eestvedajad, eriti väsimatud Arto ja Tuve ning bussijuhid. Tantsiti pea hommikuni välja.

Oli palju muudki huvitavat. Moraholmis külastasime veinikeldrit ja degusteerisime kohapeal toodetavaid veine, millele hammustasime peale Ungari pekiga saiu.

Bugacpustas paelusid meid hobushow ning lõunasöögi juurde pakutav hoogne viiulimuusika.

Kaheksa päeva kestnud kultuurireis oli rikastav ja lõbus. Europeade tähendab tõepoolest Euroopa rahvuskultuuride kohtumist, see on huvitav publikule ja omalaadne kogemus esinejatele. Köszönöm Ungari!

11. augusti öösel jõudsime mureliku südamega tormist räsitud Väike- Maarjasse.