Maavanem jätkab Harku valla üldplaneeringu menetlust
Üldplaneeringu koostamine on väga mahukas töö, kus osalevad väga erinevad spetsialistid, sest üldplaneeringuga määratakse omavalitsuse territooriumi maakasutus pikkadeks aastateks. Sellepärast tuleb arvestada elamutsoonide paiknemist ja kasvu, tööstusparkide olemasolu ja arengut, rohekoridoride vajalikkuse ja palju muuga. Loomulikult ka looduslike ressursside, näiteks puhta veega.
Harku vald pole aga oma looduslikult eripäralt ega elanike arvult päris keskmine vald. 2006. aastaks jõuti mahuka tööga niikaugele, et algatati keskonnamõjude hindamine.
Lõpuks, 27. augustil 2009. aastal, kui töö algusest oli möödunud 8 aastat, võim vallas mitu korda vahetunud, võttis vallavolikogu üldplaneeringu vastu ja korraldas seadusest tulenevalt üldplaneeringu avaliku väljapaneku. Kõik asjast huvitatud isikud - nii eraisikud kui arendajad said üldplaneeringuga tutvuda ajavahemikul 28. septembrist kuni 25. oktoobrini 2009 ehk ligi kuu aega. Sellele järgnes avalik arutelu.
Harku abivallavanem Erik Sandla: "Üldplaneeringu kohta oli esialgu kõvasti üle 100 vastuväite, aga pärast avalikke arutelusid korrigeeriti planeeringut ja planeeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruannet ning üles jäi 97 vastuväidet. Peamiselt ei olnud mõned vallakodanikud rahul rohekoridoride paiknemise ja suurusega. Aga on ka selge, et vallas, kus elab rohkem kui 13 000 elanikku, ei saavutata kunagi kõigis küsimustes sajaprotsendilist üksmeelt. Arvestada tuleb ikka rahva enamiku soovidega."
Saadeti tagasi
Sellepärast otsustas vallavalitsus, vaatamata vastuväidetele, esitada planeeringu dokumendi kooskõlastamiseks keskkonnaametile ning viimaks, peale 10-aastast tööd ja hoolimata 97 vastuväitest, Harju maavanemale järelevalve teostamiseks.
Eelmise aasta oktoobris tagastas maavanem üldplaneeringu Harku vallavalitsusele sellele heakskiitu andmata, tehes samas vallavalitsusele ettepaneku korraldada planeeringu uus avalik väljapanek.
Miks taotleti siis planeeringu taasavalikustamist? Harju maavalitsuse planeeringute järelevalve komisjoni esimees Jaan Saulin: "Kerge südamega me seda ei teinud, kuna Harku vallaga oli meil üldplaneeringu menetlemisel väga hea koostöö. Samas oli üldplaneeringu avalikust väljapanekust möödas rohkem kui kolm aastat ja jätkuvalt oli üleval väga palju vastuväiteid, ka saabus neid planeeringu järelevalves oleku ajal. Lisaks oli üldplaneeringusse sisse viidud palju parandusi.
Tuginesime oma seisukoha andmisel ka 2004. aasta Riigikohtu lahendile, kus leiti, et kui planeerimismenetlusest on möödunud pikk ajavahemik, siis tuleb planeeringu kehtestamiseks viia läbi uus planeerimismenetlus. Seda põhjusel, et vahepeal võib olla tekkinud uusi huvitatud isikuid, kes ei osalenud algses menetluses, kuid kes sooviksid nüüd avaldada oma seisukohti ja vastuväiteid planeeringu suhtes."
"Üldplaneeringu järelevalvemenetlus võttis nii kaua aega sellepärast, et mitmete vastuväidete osas lepiti Harju maavalitsuses toimunud aruteludel kokku, et kohalik omavalitsus kaalub neid uuesti ja annab nende kohta täiendava seisukoha", ütleb Jaan Saulin.
"Järelevalvemenetluse tulemusel jõutigi osades vastuväidetes kokkuleppele ja mitmed vastuväiteid esitanud isikud loobusid oma vastuväidetest.
Samuti pidi Harku vallavalitsus üldplaneeringu maakasutusplaanile ja seletuskirja sisse viima pärast planeeringu avalikku väljapanekut üldplaneeringus tehtud parandused ja seejärel täiendatud planeeringumaterjalid maavalitsusele uuesti esitama."
Kiri ministrile
Erik Sandla: "Kui me planeeringu uuesti avalikustaksime, tekiks vastuväiteid kindlasti juurde, mitte ei jääks vähemaks."
Nendes abivallavanema sõnades ei maksa vist kahelda - viimaste aastate jooksul on taas ellu ärganud nii mõnigi arendaja, kes hakkaks nüüd ka oma õigust nõudma. Tahaks arendada just seal, kus näiteks üldplaneeringu järgi on hoopis roheala.
Erik Sandla: "Sellepärast me otsustasime pöörduda regionaalminister Siim Kiisleri poole, et siseministeerium ütleks uue avaliku väljapaneku korraldamise vajaduse kohta oma seisukoha. Vallavalitsuse arvates valesti me midagi ei teinud, kõigi vallainimeste huvisid ühildada ei õnnestu kunagi. Sellisel suurel vallal nagu Harku peab ju olema selge arengunägemus, üldplaneering."
Regionaalminister võttiski asja menetlusse ja asus oma 14. märtsi kirjas seisukohale, et kõiki asjaolusid ja üldplaneeringu menetluse mahukust arvestades ei ole praegu uue avaliku väljapaneku korraldamine vajalik ja sellest tulenevalt peaks Harju maavanem Ülle Rajasalu Harku valla üldplaneeringu järelevalve kooskõlas PlanS § 23 nõuetega lõpule viima.
Mis saab edasi?
"Pall on nüüd maavalitsuse käes," leiab Erik Sandla. Jaan Saulini sõnul lähtub maavalitsus ministeeriumi seisukohast. "Jätkame menetlust. Maavalitsusel on kavas anda oma kirjalikud seisukohad lahendamata jäänud vastuväidete kohta ning saata need asjasse puutuvatele menetlusosalistele.
vSeejärel langetame otsuse üldplaneeringu kehtestamisele heakskiidu andmise kohta, nagu planeerimisseadus nõuab. Vastuväiteid esitanud isikuid oleme sellest kirjalikult juba ka informeerinud."
Harku valla üldplaneeringu kronoloogia
- 26.03.1996 kehtestati praeguseni kehtiv valla üldplaneering.
- 23.08.2001 algatas volikogu uue üldplaneeringu koostamise.
- 13.09.2006 algatas volikogu üldplaneeringu koskkonnamõjude strateegilise hindamise.
- 27.08.2009 võttis volikogu üldplaneeringu vastu.
- 28.09.2009 kuni 25.10.2009 toimus üldplaneeringu avalik väljapanek.
- 03.12. 009 toimus üldplaneeringu avalik arutelu.
- 24.05.2010 esitati üldplaneering keskkonnaametile kooskõlastamiseks.
- 13.01.2011 kiitis keskkonnaamet üldplaneeringu heaks.
- 25.04.2011 esitati üldplaneering maavanemale järelevalve tegemiseks.
- 23.10.2012 tagastas maavanem üldplaneeringu sellele heakskiitu andmata.
- 04.04.2013 maavanem jätkab üldplaneeringu järelvalvemenetlust.
ÜLLE RAJASALU
Harju maavanem
Üldplaneering on põhiline arengudokument, mille põhjal Harku valla areng hakkab toimuma pikkade aastate vältel. Üldplaneering on erinevaid eluvaldkondi käsitlev mahukas dokument, mis paneb paika valla üldised maakasutuseja ehitustingimused, rohealad, suuremate teede- ja tehnovõrkude trassid, asustuse suunamise põhimõtted, äri- ja tööstusalade arengualad ning paljud teised ruumilise arengu üksikasjad.
Üldplaneering on meie planeerimissüsteemi arvestades vahest kõige tähtsam planeeringuliik. Kuna üldplaneeringu lahendus võib puudutada väga paljusid inimesi, kinnisasja omanikke, siis on arusaadav, et olemas on suur huvi üldplaneeringu suhtes, mida näitasid arvukad avalikul väljapanekul esitatud vastuväited.
Harju maavalitsuse jaoks on väga oluline, et üldplaneeringus oleksid võimalikult suures ulatuses arvesse võetud elanike huvid. Planeeringulahendus peaks tasakaalustama erinevad huvid, nii avalikud kui ka erahuvid, alles seejärel saab lugeda, et planeeringu koostamisel on tehtud piisavalt koostööd ja kaasatud on avalikkus.
Harku on tähtis vald suure kodanikuaktiivsusega. Üldplaneeringut on tehtud pikka aega. Avalikustamine toimus kolm aastat tagasi. Vahepeal on aga paljugi muutunud. Samuti oli üldplaneeringu kohta algselt üleval 97 vastuväidet. See tähendab, et nii palju inimesi ei olnud ühe või teise asjaga rahul. Nendel põhjustel oligi minu esialgne otsus üldplaneering uuesti avalikustada.
Koostöö käigus Harku vallaga suutsime lahendada osa vastuväiteid, konsulteerides veel kord vallajuhtide ja siseministeeriumiga jõudsime ühisele seisukohale. Vald uut avalikustamist ei pea praegu tegema, kuna uus avalikustamine võib tuua uusi vastuväiteid, mis lükkaksid üldplaneeringu kehtestamise kaugesse tulevikku. Nõustun valla seisukohaga, et nii suure valla puhul nagu Harku, kus elab rohkem kui 13 000 inimest, on täieliku üksmeele leidmine võimatu. Aga üritame sellele võimalikult lähedale jõuda ja seda võimalikult kiiresti.
