Samal põhjusel soovitasid nad kõrvale jätta Nabala looduskaitsealast paunana ida poolt mööduva trassi, kuna see ei osutunud variantide võrdluses KSH kriteeriumite, tehniliste, ehitusmaksumuslike ja sotsiaal-majanduslike tulude-kulude lõikes eelistatuks.

Nõnda jääksid maavanemate ettepaneku kohaselt Põhja-Raplamaal alles 16A ja 16D ehk Prillimäe alevikust läänes ja Salutaguse külast idas kulgevad trassid.

Mullu novembris peetud kabinetiistungil jõudis valitsus seisukohale, et Harjumaal ja Raplamaa põhjaosas jätkatakse põhjalikumat tööd kahe trassiga, millest üks möödub Nabala looduskaitsealast ida poolt ja teine kulgeb Salutaguse küla idaservast. Viimati nimetatu kannabki tähist 16D. Valitsus toetas seda ja jättis kõrvale läänepoolsema variandi 16A, sest võttis arvesse selleaegse Rapla maavanema Tiit Leieri toodud põhjendusi, et 16A hakkaks takistama Kohila vallale olulise piirkonna, nn Uus-Kohila arengut.
16A-d ei poolda ka Kohila vald. Kõnealust, nn Uus-Kohila piirkonda on juba hakatud asustama. Kohila vallavanema Heiki Hepneri hinnangul võiks trass 16A hakata takistama ka Tallinna-Rapla maantee väljaehitamist.

Praegu veel kehtiva seaduse järgi otsustavad trassiasukoha maavanemad, juulis jõustuv uus planeerimisseadus pakub aga välja võimaluse planeerida riigile olulisi joonobjekte riigi eriplaneeringuna ja määrata asukoht valitsuse tasandil, maavanematelt ja kohalikelt omavalitsustelt nõusolekut küsimata.