Mägras on võimu ja väge

 (1)
Loodusõhtu mägrast
MägerFoto: Marju Vitkar

Üks loodusteadusi õppiv tudeng uurib teise käest, kas tal on ikka meeles mägra teaduslik, ladinakeelne nimetus. “Meles meles,” vastab too naerdes.

Meles meles nimelt ongi mägra teaduslik, ladinakeelne nimetus. On nüüd meeles, jah?

Meles meles on jässakas, triibulise näoga kärplane − Eestis elavatest kärplastest suurim ja ainus, kes talveuinakut teeb.

Mõne päeva eest saadi temaga Iisaku muuseumis korraldatud loodusõhtul lähemalt tuttavaks. Aasta loom ju ikkagi.

Minu meelest üks ütlemata ilus loom.

Mägra kõneisik oli Vahur Sepp Jõgevamaalt. Tal jäägrikogemust üle 20 aasta ning loodusmehe tarkust kuhjaga. Tema selle loodusteadusi õppivate tudengite anekdoodi rääkiski.

“Paljud teist on mäkra metsas näinud?” tahab Sepp teada.

Mõned käed ikka kerkivad.

Või teda siis nii lihtne näha on − ööloom ju teine, nägemine kehvapoolne, aga haistmine väga hea. “Maipõrnika vastse lõhna tunneb paarikümne sentimeetri sügavuselt ära ja tuhnib maa seest välja,” kostab Sepp ning räägib seoses maipõrnikaga ühe õpetliku loo.

Loe edasi Põhjarannikust.