Maire Eliste laululapsed ja Tõnis Mägi laulsid Peterburis
Kuidas tuli üldse mõte sõita lastekooriga Peterburi?
Nagu elus ikka - üks mõte kasvab teisest välja ja toidab teist. Jõulukontsertide mõte koos Tõnis Mägiga pärineb juba ammusest ajast. Siis jäi plaan mitmel põhjusel pooleli. Eelmisel kevadel hakkas aga hing kripeldama ja tekkis soov vana idee teoks teha. Ja õnn oli, et nii läks, sest vahepeal olid muusikakooli koorid arenenud ja kasvanud ning nüüd võis mõelda juba suuremalt. Helistasin Tõnisele ja nii see algas.
Jõulukontserdid Tallinna Jaani kirikus olid saanud meil traditsiooniks, lisasin Tartu ja Viljandi Jaani kiriku ning keegi hüüatas selle peale: aga miks mitte ka Peterburi Jaani kirik. See oli väljakutse, millele ma ei saanud ei öelda. Keegi ei olnud meid sinna kutsunud, ma lihtsalt hankisin vajalikud kontaktid, helistasin ning leppisime direktriss Zoja Tumanovaga kokku. Nii lihtsalt see käiski. Kindlasti mängis siin oma osa ka Tõnis Mägi nimi.
Kui suure kooriga seal esinesite?
Lauljaid oli kokku 51. Lisaks lastekoorile esines ka muusikakooli kammerkoor ning Tõnisele šarmantse duetipartnerina Elizabeth Paavel.
Tema tähelepanuväärne roll õnnestunud kontsertidel oli väga suur - kaunis ja habras noor naine, kelle hääles on võrratuid värvinguid ning kelle hääleulatus võib kadedaks teha nimekamadki lauljad.
Elizabeth on praegu Helsingi Sibeliuse Akadeemia magistrant. Tõnis oli väga helde kiitma teda laval otse publiku ees.
Millist repertuaari esitasite?
Need olid Tõnis Mägi autorikontserdid. Mulle on tema muusika alati meeldinud. Olen olnud tema suur fänn, käinud palju kontsertidel ja tõsiselt nautinud tema laule. Me oleme nooruses ka koos muusikat teinud, mina küll taustalauljana.
Valisin välja tema hiilgeaegade parimad lood, tellisin seaded Tõnis Kõrvitsalt ja Jaak Jürissonilt. Nii et lastekoori ja kammerkoori esituses kõlasid enamjaolt tuntud laulud 1980ndatest: Pühendus, Elutants, Palve, Jäljed, Igatsus, Oled vihm, Laul Timmile, Sinu hääl, Aeg on lahkuda jt. Tõnis laulis Eesti kontsertidel oma viimaste aastate loomingut, Peterburis oli aga tõeline soovikontsert. Juba ette tellitud David Tuhmanovi "Ostanovite muzõku" (Peatage muusika) ning Viktor Resznikovi laule, otse saalist telliti eesti keeles paberile kirjutatult ka Elutantsu.
Kuidas publik teid vastu võttis? Mis võlus publikut?
Peterburi kontsert oli tõeline triumf. Võrreldes eesti publikuga on vene inimesed hoopis temperamentsemad ja julgemad oma tundeid väljendama.
Oli kiitvaid hüüdeid, oli liigutuspisaraid ja tormilised ovatsioonid kontserdi lõpus. Ilmselt võlusid publikut just Tõnise vanemad laulud, mida tunti ja teati hästi. Pärast kontserti tulid kohalikud kätt suruma ja meie kooride esitust ning vokaali kiitma.
Mis aga Tõnise garderoobi ukse taga toimus, on raske kirjeldada. Kümned ja kümned inimesed ootasid, et meistril kätt suruda või autogrammi küsida. Ka meie tüdrukud läksid sellisest vastuvõtust lausa "pöördesse" ning seisid oma märkmikust rebitud paberilipakatega järjekorras, et saada mälestuseks üks väike autogramm.
Kas teate, kes oli publikuks?
Loomulikult oli publikuks valdavalt Peterburi intelligents, seda aadellikku hoiakut oli õhust tunda. Osa inimesi oli Moskvast kohale tulnud. Palju oli Piiteri eestlasi, nende hulgas ka pankur Indrek Neivelt oma perekonnaga.
Märkimist väärib meie kooli fännklubi, umbes 30 inimest, kes olid kuulama tulnud just nimelt Peterburi kontserti. Mis seal salata, mõned olid sõitnud meiega kaasa kogu tuuri ka Eestimaal.
Kas kohtusite ka Peterburi Eesti Seltsiga?
Peterburi Eesti Seltsi juhatuse esimees Viiu Fjodorova võttis meid vastu kahel korral, korraldades lastele linnaekskursiooni ning pärast kontserti bussisõidu läbi tuledesäras öise Peterburi. Oli ju vana kalendri järgi starõi novõi god!
Milline on mulje Peterburi Jaani kirikust kui kontserdisaalist?
Suurepärane! Väga ilus ja väga hea akustikaga saal. Selle kiriku taastamine on olnud suure tähtsusega ka kultuurilis- ajalooliselt. Elas ju 19. ja 20. sajandi vahetusel Peterburis umbes 60 000 eestlast. See oli lähim suurlinn, kus said akadeemilist haridust omandada nii kunstnikud kui muusikud. Samas kirikus on omal ajal tegutsenud sellised klassikud nagu Rudolf Tobias, Artur Kapp, Mihkel Lüdig, Miina Härma ja paljud teised.
Eestlaste jalajälgi leiab sellest linnaosast veelgi. Siin on õppinud maestro Neeme Järvi ja Erik Klas. Amandus Adamsoni pronksskulptuurid kaunistavad aga siiani peatänava äärseid kauneid hooneid nagu Jelissejevski gastronom, Dom Knigi jt.
Millised olid laste muljed kontserdist ja Peterburist?
Enamusele lastest, aga ka paljudele täiskasvanutele kammerkoorist oli see esimene külaskäik Peterburi. Kohe saabumise järel mindi seltskonniti kesklinna uudistama. Tõeliselt avanes meile linn aga järgmisel hommikul ekskursioonil olles. Oli tõsine vene talv - külma krõpsus parasjagu ja päike pani särama kuldsed kirikute tornid. Kuskilt oli Neevale laskunud udu, puud olid härmas - see päev oli nagu hetk vene muinasjutust. Väga, väga ilus!
Tagasiteel kõlas bussis korduvalt üks lause - tuleme siia tagasi ja kohe terveks nädalaks!
Ja Teie enda emotsioonid kogu sellest suurest ning vastutusrikkast ettevõtmisest?
Ma olen tühi... Ja nii mõnedki ütlevad, et see ongi õige tunne. Vastutus oli suur, pinge oli suur ja midagi nii suurt nagu kontserttuur Eestis ja välismaal oli üldse muusikakooli ajaloos esmakordne.
Ma tänan lapsi ja nende vanemaid, tänan kammerkoori, Elizabethi, ma tänan meie helimeistrit Jaane Lendi, klaverisaatjat Raun Juurikat.
Me täname Sind, Tõnis!
