Mälestus põlistatakse kihelkonna kirikus


Mälestus põlistatakse kihelkonna kirikus
Foto: Eero Vabamägi

Enne 1949. aasta märtsiküüditamist poliitilistel põhjustel kommunistide poolt tapetud, või kohtuotsuse alusel hukatud, või vangistusse määratud perekonnapeade perekonnad küüditati hiljem reeglina täies koosseisus.

Küüditamisele kuulusid samas talus, majas, või samas korteris koos elavad inimesed. Seda tehti vaatamata erinevatele perekonnanimedele või leibkondadele. Poliitilistel põhjustel süüdimõistetute perekonnaliikmed kuulusid represseerimisele NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi ja NSV Liidu Prokuratuuri direktiivide nr. 215/51 30.05.1942 ja nr. 252 27.06.1942 alusel.

Eesti Represseeritute Registri Büroo, Rahvusarhiivi, AS Andmevara, Tallinna Tehnikaülikooli STI ja Memento Liidu poolt 1999. aastal väljaantud raamat 5 „Küüditamine Eestist Venemaale. Märtsiküüditamine 1949 2.osa" sisaldab represseeritud isikute nimeregistrit, mis on koostatud erinevates fondides säilitatavate, vigu sisaldavate küüditatute toimikute ja kartoteekide alusel. Eesti Vabariigi Riikliku Politseiameti Teabe- ja Analüüsibüroo erifondide sektor koostas Eestist Venemaale küüditamiseks määratud inimeste üldnimekirja, mille kohaselt määrati 1949. aasta märtsiküüditamisele (küüditatud + mitte küüditatud) 29 278 inimest. Tegelikult küüditati märtsipäevil 1949 Venemaale 21 215 inimest (2003. aastal väljaantud raamatu 4 andmete kohaselt 20 713, küüditatute asumispaikade registrite andmetel 22 600 inimest), kellest asumisel suri 2 404 inimest. Lõhuti 3952 Eesti talu, 5583 toimiku alusel küüditati kättesattunud „bandiitide" perekonnad e. Omakaitse- ja Saksa sõjaväe koosseisus Eesti kaitselahingutest osavõtnud meeste perekonnaliikmed. Erinevatel põhjustel (varjumine küüditamise eest, kodust eemalolek, karistuse kandmine jne) jäi tookord küüditamata 8063 inimest.

Minu käsutuses olevate andmete kohaselt küüditati märtsis 1949 Virumaalt Siberisse 2537 inimest, sealhulgas 64 inimest Arukülast, Aruväljalt, Kehalast, Koeraverest, Kulinalt, Kupnalt, Lehtsest, Leolt, Pajustist, Sooaluselt, Vinnist, Viru-Jaagupist ja Võhu külast, mis kõik paiknesid toonase Küti valla maa-alal. Erinevatel põhjustel ei küüditatud 25.03.1949 Küti vallast 50 küüditamisele määratud inimest. Paljude "mitte küüditatute" saatuse uurimine seisab alles ees, sest küüditamistoimikud ja nende alusel koostatud raamatud „Küüditamine Eestist Venemaale. Märtsiküüditamine 1949" ei kajasta nende inimeste saatust täiel määral. Siin on genealoogide, koduurijate ja teie, lehelugejate, abi enam kui teretulnud.

14-päevasel teekonnal Siberisse suri loomavagunites 45-51 inimest, rongidelt põgenes või jäi kadunuks 12 küüditatut.

Aprillis 1949 jõudis Krasnojarski kraisse 6654, sealhulgas Verhne-Ussinski rajooni 285 inimest (raamat 4 lk. 766). Tõva piiri äärde Sajaani mägedesse, Verhne- Ussinski kalmistu tähistamata haudadesse, jäi 52 eestlase, sealhulgas 10 Küti vallast küüditatud külaelaniku põrm.

Mõte tähistada Venemaal hukkunud vangide ja asumisele saadetud inimeste matmispaigad on mind saatnud aastakümned. Aastatel 2003-2006 vahetasin selles küsimuses mõtteid tänaste ministrite Urmas Reinsaluga ja Ken-Marti Vaheriga.

Tulemusteta. Jaanuaris 2009 pöördusin peaminister Andrus Ansipi poole ettepanekuga Krasnojarski krai Verhne-Ussinski rajooni Verhne-Ussinski alevi kalmistule maetud eesti inimeste mälestuse jäädvustamiseks. Et suhted Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel olid ja on selles valdkonnas korrastamata, jäi idee realiseerimata.

Olin jõudnud veendumusele, et ainus võimalus Venemaal hukkunud inimeste mälestuse jäädvustamiseks on teha seda nende inimeste endistes elukohtades. Kihelkondade kirikutes üle Eestimaa.

1949. aasta märtsiküüditamise 65. aastapäeva tähistamiseks algatasin möödunud aasta suve lõpus endisest Küti vallast Siberisse küüditatud 64 inimese mälestuse põlistamise Viru-Jaagupi kirikus. Mõte leidis Memento Rakvere Ühingu ja Viru-Jaagupi kirikuõpetaja Tarmo Linnase tunnustuse.

Järgnes üllatavalt mahukas ja vastutusrikas töö küüditatute isikuandmete kontrollimisel, abiks Ajakooarhiiv, Eesti Represseeritute Registri Büroo ja ajaleht Virumaa Teataja. Kahjuks jäi küüditatute ja nende järglaste abi vajaliku info väljaselgitamisel enam kui tagasihoidlikuks. Samas - eksimine mälestusplaadile kantava nimekirja koostamisel peab olema välistatud.

Peale kiriku interjööri paigaldatava mälestusplaadi eskiisjooniste valmimist võis asuda hinnapakkumiste ja võimalike rahastajate leidmise juurde. Eesti Kultuurkapital keeldus mälestusplaadi valmistamise, transpordi ja paigaldamise rahastamisest.

Õige töö mälestusplaadi projekteerimisel sai võimalikuks peale lepingute sõlmimist Memento Rakvere Ühingu ja Eesti Represseeritute Abistamise Fondi ning OÜ Kiviraidur (plaadi valmistaja) vahel. Pauk kärgatas selgest taevast 02.02.2014, mil hr. Peep Varju teatas, et ettevõetud töö edasine rahastamine Abistamise Fondi e. riigieelarve vahendite arvel ei ole võimalik. Nõustugem - võimalik ei ole ka pooleloleva töö peatamine. Memento Rakvere Ühingu nõusolekul on heasoovlikel Virumaa elanikel võimalik toetada plaadi valmistamist kandes Memento Rakvere Ühingu arvele EE861010502001770005 AS SEB Pangas omapoolse toetuse. Töö lõpetamiseks on puudu 1000 €. Toetajate nimed loodame avaldada ajalehes Virumaa Teataja, nende nimed kantakse mälestusplaadi alusele.

Ei saa hetkekski olla kahtlust selles, et kõik 64 Küti vallast 25.03.1949 küüditatud inimest leiavad oma koha Viru-Jaagupi kihelkonna kiriku interjööri paigaldataval mustast graniidist mälestusplaadil, mille avamine ja õnnistamine toimub koostöös Viru-Jaagupi kirikuga, Memento Rakvere Ühinguga, Tööpataljonlaste Ühinguga, Kaitseliidu Viru Maleva Roela rühmaga, Pajusti meesansambliga, Vinni Vallavalitsusega ja Vinni Vallavolikoguga 23. märtsil 2014 kell 12.00, kuhu on oodatud kõik Lääne-Virumaalt Venemaale küüditatud inimesed, nende lapsed ja lapselapsed, sugulased, endised külanaabrid, plaadi valmistamise toetajad, kaitseliitlased, Lääne-Virumaalt Riigikogusse valitud inimesed, regionaalminister, Lääne- Virumaa kirikuõpetajad, Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu liikmed.

Ning lõpetuseks. Teen ettepaneku Lääne-Viru Omavalitsuste Liidule ja Lääne- Virumaa kõikidele krikuõpetajatele aastatel 1941 ja 1949 Lääne-Virumaalt küüditatud inimeste mälestuse jäädvustamiseks kõikides Lääne-Virumaa kirikutes. Olge eestvedajateks Eestimaal, jätkake Viru-Jaagupis alustatut.