Mälestust 1924. aasta 1. detsembri mässust hoiavad ka Nõmme kalmistud

Hiljuti tähistasime 90 aasta möödumist rõõmsast sündmusest – Tallinna-Pääsküla elektriraudtee avamisest. Kuid seesama 1924. aasta tähistab ka üht teist, traagilist sündmust, millel samuti seosed Nõmmega. 1. detsembril möödub 90 aastat idanaabri mahitatud ja juhitud kommunistide mässukatsest, päevast, mil Eesti saatus rippus juuksekarva otsas.

Sündmus raputas ühiskonda põhjalikult, ükskõiksus riigikaitselistes küsimustes oleks peaaegu maksnud Eestile iseseisvuse. Rünnaku alla sattusid elutähtsad objektid Tallinnas ja selle lähemas ümbruses. Lähimad Nõmmele olid Tondi kasarmud, kus sel ajal asus sõjakool. Mässuliste rünnaku tõrjumisel langes neli kadetti, paljud said haavata.

Pärast mässu mahasurumist hakati otsustavalt taastama vahepeal unarusse jäänud riigikaitset. Kaitseliit, mille tegevus pärast Vabadussõda oli soikunud, sai edasiliikumiseks taas rohelise tule. Teisiti polnud see ka Nõmmel. Aastakümme hiljem meenutati seda aega: «Hädaohu korral ilmusid kohale mitte ainult need, kes olid astunud uuesti Kaitseliitu, vaid tulid isegi pea kõik endise Kaitseliidu tegelased, et pakkuda oma abi isamaa ja kalli kodu kaitsel. Neil päevil ei leidunud Nõmme Kaitseliidus ainustki meest, kes poleks täitnud suurima kohusetundega talle usaldatud ülesandeid.»

1924. aasta detsember oli Nõmme kaitseliitlastele töörohke. Siinsed tühjad ja metsased liivikud ning üksikud suvilad olid head varjupaigad enda varjamiseks ning salakohtumiste korraldamiseks. Ööseks tuli välja panna valvepostid alevivalitsuse, postkontori ja raudteejaama juurde, valvata kohalikke tähtsamaid objekte – viadukti Rahumäel ning Lõhkejõu ladusid Mustamäe all, osaleda haarangutes mässuliste püüdmiseks.

Mälestust 1. detsembri mässust hoiavad ka Nõmme kalmistud, kuhu maeti osa tol päeval Eesti eest langenutest. Seitse langenut leidsid viimse puhkepaiga Rahumäel: kadett Arnold Allebras, reamees Jaan Bergson, politseinikud Jaan Holts, Johannes Kumel, Heinrich Lossmann, Mihkel Nutt ja Herman Ubin. Tallinn-Väikse jaamaülema abi Jaan Laanus leidis viimse puhkepaiga Hiiu-Rahu kalmistul.

Kõikidele haudadele pandi ühesugused dolomiidist plaadid nime, Vabaduse Risti kujutise ja tekstiga «Langenud isamaa eest 1. detsembril 1924». Praeguseks on vanad plaadid asendatud uute, mustast graniidist valmistatutega. Vaid Allebrase hauda ehib veel vana ajalooline plaat.

Oma verega päästsid need mehed Eesti Vabariigi ning ilmselt ka suure osa eesti rahvast hävitamisest. Mälestus sellest sündmusest on äratuseks ja hoiatuseks tänapäevalgi.