Malev on tibake tööd ja mõnus seltskond
„Ma ei tunne sõnu „ei viitsi"; „ei taha"; „ei jaksa". Minu uueks sõnavaraks on „tahan veel"; „teeme veel"; „jaksan küll"," tõotab seltskond rohekaskollastes särkides noori ühele põlvele toetudes rühmajuhist eestütleja järel Jaani koolimaja ees murul.
Nii algab Võru õpilasmaleva esimene vahetus ja nüüd sahisevad malevlaste rattakummid mõne nädala jooksul ka Võru valla teedel: Puigal, Navil, Parksepas, Võrumõisas. Võru vald on muuseas üks malevlaste olulisemaid tööandjaid. Nii peaks Parksepa laululava ja selle ümbrus saama veel kirkama väljanägemise, Puiga park hooldatuma ilme, vallamaja ümbrus kenama kuue.
Ilumetsa talu Navil on aastaid olnud Võru õpilasmaleva hea koostööpartner. Võru noortekeskuse ja maleva juht Einike Mõttus kiidab sealseid tööandjaid veel ausa töökasvatuse eest: kes tööd ikka tõsiselt võtab, sellele antakse ka palgas vastavat tagasisidet.
Kes kus töötab
Kui maleva esimesel päeval töökohtade jagamiseks läheb, käib kõige tihedam rebimine Puiga pärast. Sellepärast, et sinna on Jaani koolimajast lihtsalt kiviga visata.
„Põllu peal on tegelikult kõige mõttekam olla. Seal saad ikka tööd teha," lausub üks neiu aga toredasti küsimuse peale, milline töö kõige enam meeltmööda on.
„Kõige toredam on päevitada," lisab üks malevlastest kelmikalt.
Veel tunnistatakse mõnusaks püstiasendis tehtavad toimingud: riisumine jne. „Küürutades jääb selg valusaks," põhjendab keegi.
Vana tõde on ja seda kinnitavad ka praegused malevlased, et malevasse tullakse seltskonna, mitte teenistuse pärast. Viimane on boonuseks. Seltskond tõi tänavugi malevasuvest osa saama hulga n-ö veterane: nii noormeeste kui ka neidude seas on omajagu neid, kes Võru õpilasmalevas juba kolmandat- neljandat korda. Saab süüa, magada ja nalja, toovad noormehed lõõpiva tõsidusega välja maleva peamised plussid.
Enne tööle siirdumist saab üks pluss kirja: istutakse esimest lõunat võtma, roaks kotlet ja kartul. Malevavandes sisaldus kõige muu kõrval veel, et toitu tuleb suhtuda aupaklikult ning ropud sõnad on kohustuslik asendada sõnadega „muumitroll", „virsik", „mustikas" ja „põhjapõder". Ja nii ongi: alustuseks on küll kõik isukad ja kena kirjakeelega.
Einike Mõttus ütleb, et tööst vabal ajal on plaanis malevlastele kõnelda reisimisest, noortevahetusprojektidest, tööintervjuust, ametlikust meilisuhtlusest ning avalduste vormistamisest. Ülejäänud aja aitavad noored ise endal meelepäraselt sisustada. Kõige krooniks on malevlaste üleriigiline kokkutulek.
