Haapsalus lõpetas Margit keskkooli cum laude. Ja tahtis väga psühholoogiat õppida. Kuna Tartu Ülikool sel aastal psühholoogiaerialale tudengeid ei võtnud, valis Margit kõige lähedasema: läks Tallinna Ülikooli (siis Tallinna Pedagoogiline Instituut) koolieelse pedagoogika ja psühholoogia erialale. Kuigi ülikoolis jagati põhjalikult ka psühholoogiaalaseid teadmisi, oli pearõhk siiski koolieelsel pedagoogikal. Kool sai 1994. aastal läbi. Margit tuli koos abikaasaga Sakku elama ja tahtis töötada kodu lähedal. Nii sattus ta Päikesekildu. Ja jäi.

Lasteaiaõpetaja töö võlud

Väikest inimest saab kasvatada-kujundada vaid tingimusteta armastusega, aktsepteerides, et igaühel on õigus olla just selline, nagu ta on. Lasteaed on väga tähtis - see on koht, kus laotakse inimeseks olemisele vundament. Lasteaias saavad paika väärtushinnangud, inimeseks olemise oskus. Lasteaiarühm on nagu perekond. Eriti liitrühm: erinevas vanuses lapsed koos nagu kodus õed-vennad. Väiksemad õpivad suurematelt, vanemad lapsed toetavad nooremaid. Tähtsaks peab Margit Kanter seda, et kui laps kord lasteaiast läheb, siis ta oleks hinnatud kaaslane oma klassikaaslastele, õpetajatele, sõpradele. Ja et ta suudaks toime tulla. Ja julgeks alati iseendaks jääda.

Õpetada ja õppida tuleb läbi loovuse ja läbi looduse. Margit Kanter osales kunagi Rahvakultuuri Arenduskeskuse juures Piret Pääri muinasjutukoolis. Sellest ajast on rahvapärimus talle väga hingelähedane. Ta usub, et see, mis ajas kestnud, millest aastatega kõik ülearune maha pudenenud, on väga oluline. Õpetaja Margit räägib lastele vanu lugusid, mängib nendega rahvamänge, laulab laule, teeb näitemängu. Õpetab salmide, mõistatuste ja vanasõnade kaudu. Sest ta usub, et südametarkus on raamatutarkusest olulisem. Laste väljendusoskus muutub aastatega aina viletsamaks. Pärimus muudab sõnavara rikkamaks, keele mahlakamaks. Teleris on kõik ette antud, aga lugusid kuulates tuleb väikesel inimesel ise mõelda, inimesi, asju, olukordi ette kujutada. Kasvataja Margit püüab arendada ka jutustamisoskust. Ja kuulamisoskust - igas päevas peab olema hetk, kus laps vahele segamata kuulab, mis kaaslasel või õpetajal öelda. Enamik lapse ülevaloleku ajast möödub lasteaias. Tore, kui kasvataja saab pisikest hinge imedega kosutada. Aga seda, mismoodi Margit Kanter lugusid jutustab, tasuks ka igal täiskasvanul kuulata!

Päikesekillu võlu

Margit Kanter on kogu oma tööelu olnud lasteaiaõpetaja Päikesekillus. Mis ühes majas nii kaua kinni peab? Margit Kanteri arvates on oluline vabadus hingega tööd teha. Seda vabadust on Päikesekillus olnud. On saanud jääda iseendaks, panna rõhku just sellele, mis endale oluline tundub.

Margit Kanteri partneriks, rühma teiseks õpetajaks, on alati olnud Inge Ehatamm. Nende koostöö on olnud suurepärane. Hea ja armastatud on ka õpetajaabi Riina Harend. Lisaks toredad toetavad kolleegid-mõttekaaslased, kellega koos saab nii mõnegi vahva ettevõtmise käima lükata. Nii korraldatakse Päikesekillu pere eestvedamisel Harjumaa liitrühmaõpetajate mõttetalguid. Eesmärk on jagada oskusikogemusi ja toetada neid kolleege, kes eelistaksid tavarühma, kuid majandus- või rahvastikuprobleemide tõttu on sunnitud kasvatama eri vanuses lapsi.

Grupp Päikesekillu töötajaid käib hingedekuust kevadeni üle nädala ühel õhtul koos üksteisele lugusid jutustamas. Igaüks mõtleb varakult oma loo välja, valmistub. Nii saab kõneleja jutustamisoskust lihvida ja kuulaja lugu nautida.

Iga maja on oma juhtide nägu. Päikesekillus on eesotsas inimesed, kellega saab ühes suunas vaadata - tõekspidamised ja väärtushinnangud on sarnased. See on väga oluline.

Viimasel ajal, pärast 2008. aastal tehtud remonti, on rühmas ka väga meeldiv keskkond.

Kes teeb, see jõuab

Margit Kanter on tunnustatud lasteaiaõpetaja. Kuid lisaks igapäevatööle jõuab ta veel palju. 8 aastat tegi ta lasteaias Terake beebikooli. Täna on küll lõpetanud, kuid head mälestused Terakesest ja sealsetest inimestest on ta kaasa võtnud. Paljud beebikoolis alustanud poisid-tüdrukud on hiljem tema rühma tulnud. See rõõmustab.

Ka kooliealistega on kokkupuude olemas. Stuudios Raamist Väljas vedas Margit Kanter pillimängu, meisterdamise ja jutustamise ringi. Viimastel aastatel on ta aga igal suvel tegutsenud kasvatajana Obinitsa lastelaagris.

Ja lisaks on veel töö täiskasvanutega: Tallinna Ülikooli täiendõppekeskuses on lektor Margit Kanteri aineks õppimine läbi lugude ja lugude kasutamine õppetöös. Tema tudengiteks on enamikus lasteaednikud.

Õnneks jääb pisut vaba aega ka. Siis harrastab ta kepikõndi, tegeleb shindo venituste ja joogaga. Armastab väga teatris ja kontsertidel käia. Loeb hästi palju.

Ja muidugi on Margit Kanter ema ja abikaasa: 16aastane Hendrik ja 9aastane Mailiis õpivad Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumis, inseneriharidusega abikaasa Jaak töötab Elionis. Kui jääb rohkem aega, sõidab Margit Kanter koos perega puhkama - ikka kodulinna Haapsallu.

Kolleegid:

TIIU RÕUK, lasteaia Terake juhataja:

Margit on suurepärane kolleeg: meeskonnahing, loov, originaalne. Ta on haldjalik: ühteaegu õrn ja aval, samas tugev ning salapärane.

INGE EHATAMM, paariline Kullerkupu rühmas:

Margit on mulle olnud kõige lähem kolleeg ja hea paariline juba 16 aastat. Ta on väga hea suhtleja, kel nauditav kujundiline eneseväljendusoskus ja kõnekeel. Ta on väga intelligentne, armastab teatrit, muusikat, kirjandust. Ta on suurepärane lugude jutustaja ning toob kandlemängu ja lauluga lasteni pärimusmuusika. Margit tuleb suurepäraselt toime nii lasteaialaste kui beebidega, ta on oodatud ja hinnatud täiskasvanute koolitaja. Margitil on palju häid ideid ning ta oskab neid välja pakkuda, lahti seletada ja teoks teha. Talle võib alati kindel olla.

Margit on nii laste kui nende vanemate poolt armastatud. Tal on isikuomadused, mitmekülgsed huvid, töötahe ja -oskused, mis teevad tast Õpetaja suure algustähega.