Margus Lepik: Valgamaa peab jääma, jätkama tervikuna
Eesti keeles tähendab sõna «keskus» tsentrumi, keskosa, keskset kohta v asutust. Seda saab sõnastada ka teenuste, inimeste ja tööstuse koondumise kohtaks. Valgamaa eripära on tõesti see, et erinevalt enamusest Eesti maakondadest ei asu maakonnakeskus geograafiliselt maakonna keskpunktis või selle lähedal. Tänu sellele on maakonnal lisaks Valgale välja kujunenud veel kaks keskust - Tõrva ja Otepää, nimetagem neid siis uue nimega tõmbekeskusteks. Oleme väga multikultuurne maakond ja siin pole midagi imestada, kui mõne jaoks on keskuseks Riia, teisele Tartu ja kolmandale Euroopa Liit üldisemalt. Mis teeb ühest linnas, vallast tõmbekeskuse? Kas on selleks numbrid või midagi enamat ja kui enamat, siis kelle jaoks?
Kohalike omavalitsuste võimekuse indeksi uuring, ka koolide pingerida, Valgamaad parimas valguses ei näita. Uuringuid vaadates tundub, et enamus Valgamaad on nö. punane ehk mitte eriti võimekas ja meie koolid ei suuda pingereas eliitkoolidele ära teha. Statistika on karm, aga kas alati õiglane? Toon vastukaaluks näite Valgamaal läbi viidud uuringust.
Nimelt näitab maakonna elanike rahulolu-uuring, et maakonda hindab elupaigana pigem heaks 66% vastanutes. Seega edetabelis viimasel kohal olek ei tähenda teenuste puudumist elanikkonnale. Kõikides (Valga, Tõrva, Otepää) piirkondades on keksharidust andvad õppeasutused - hariduskeskused. Samuti on kõigile kättesaadav avaliku sektori teenuste tarbimise kohad (lasteaed, tervisekeskus, ühistranspordisõlm, konstaabel, raamatukogu, päästeamet, sotsiaalteenused, erinevad vaba aja veetmise võimalused) ning ka erasektori teenuste tarbimise kohad (kaubanduskeskused, tankla, apteek, pank, sularahaautomaat, autoremont, toitlustus- ja majutusasutused jne). Seega peame selliste teenuste pakkumisel, mida teistes maakondades saab teha läbi maakonnakeskuse, arvestama kindlasti vähemalt veel Tõrva ja Otepääga. Ka pendelrändeuuring kinnitab meie kolme tõmbekeskuse olemasolu. Elu ja töökoha vaheline liikumine toimub maakonnasiseselt peamiselt Valka, Tõrva ja Otepääle, maakonnapiire ületavalt on tööl käijaid suundumas põhiliselt Tartumaale. Aga, kas inimesed on oma eluoluga rahulolevamad Eesti võimekamas omavalitsuses Viimsi vallas või edetabeli viimases, Õru vallas? Peaksime küsima. Kahtlemata on Viimsis sissetulekud suuremad, majad uhkemad, aga samas probleemid lasteaiakohtadega, ühistranspordiga, mida Õrus ei ole.
Jah, Valga kui maakonna keskuse mõju on kahanenud. Seda põhjustab eelpoolmainitud kolme tõmbekeskuse eripära. Samuti suhteliselt lähedal asuv Tartu, mis on kogu Lõuna-Eesti inimestele atraktiivsem toimepiirkond. Valga ja selle lähiümbruse suhtes ei saa märkimata jätta ka Riiat, selle piirkonna tugevaimat transpordi ja kaubanduskeskust. Siinkohal toonitan, et naaberriigi mõju üldse on põhjalikumalt uurimata. Samuti ei kajasta seda pendelrändeuuring.
Rääkides veel vastuväidetest, siis vaatamata sellele, et Valgamaa koosseisu kuuluvad tükikesed vanast Tartumaast, Võrumaast ja Viljandimaast, on see asjaolu pigem andnud maakonnale värvikust, mitte põhjustanud inimeste rännet nimetatud piirkondadesse.
Loomulikult ei väida ma, et kõik on hästi ja muretsemiseks pole põhjust. On küll murekohti! Meil on hea, kaunis looduslik keskkond, mis koduks igati sobilik. Kuid ühistransport, rahuldav ühendus tõmbekeskuste ja maakonnakeskuse vahel on muret tekitav. Peamiseks põhjuseks nagu paljudel juhtudel, rahapuudus. Lihtsaid, kiireid ja ennustatavaid tulemusi pakkuvaid lahendusi mul ei ole. Kuid tean, et kõike eelnevat arvesse võttes on lausa jabur väita, et iga riigi poolt Valka paigutatud euro on maakonnatasandit vaadates ebaefektiivsem rahapaigutus kui mis tahes teise maakonna puhul. See võib olla (nagu väidab Mikk Salu on Postimehe arvamusloos) ebaefektiivne, aga meie jaoks on see ainuvõimalik. Seega, olgu Valga maakonnakeskusena suur või väike, on ta Valgamaa piires oluline tõmbekeskus. Kui, aga ütleksime maakonnas, et ainukeseks keskuseks on Valga ning ainult siia suuname Euroopa Liidu ja riigi investeeringud, siis ei toimiks me õiglaselt kogu maakonna suhtes.
Jah, linnastumine süveneb ja meil tuleb mõelda, kuidas olemasolevat taristut paremini ära kasutada. Väljakujunenud olukorda tuleks poliitiliste meetmetega toetada. Kahanevate keskustega tuleb tegeleda ja sinna panustada. Kokkuvõtte taandub kõik sellele, millist Eestit me tahame? Kas paari suurema keskuse ümber koondunud linnriiki või regionaalselt ühtlaselt arenenud Eestit. Ma ei usu, et keegi eelistaks esimest varianti. Õnneks ka mitte riik ja üleriigiline planeering Eesti 2030+ annab selles osas suunad kätte. Inimesed on tänapäeval liikuvad, tund kodust tööle ja tagasi pole probleemiks. Seega on esmatähtis tagada ligipääsetavus, see tähendab transpordiühendusi, juurdepääsuteid jne.
Lõpetuseks: kas Valgamaa peaks jagatama, ühinema kellegagi või jätkama iseseisvalt? Siin on minu seisukoht jätkuvalt ühene - Valgamaa peab jääma, jätkama tervikuna nagu ta praegu on. Selle kasuks räägivad mitmed argumendid. Valgamaal on omavalitsuste ja riigisektori vahel hea koostöö, mitmed teised maakonnad sellega kiidelda ei saa. Ühinemine ükskõik kellega ei tekita uut sünergiat, pigem tekib uus ja tugevam ääremaastumine. Omavalitsuste omavaheline ühinemine, milles Valgamaa on sisuliselt kokkuleppele jõudmas, on tervitatav. Tekkivad tõhusamad omavalitsused on suurema võimekusega nii rahaliselt kui suutlikumad seisma oma kogukonna eest. Suuremas omavalitsuses tekkiva ääremaastumise ohu ehk ressursside kandumise tõmbekeskustesse saab ära hoida kogukonna suurema kaasamisega otsustusprotsessidesse.
Seega inimesed, kes pole meie maakonda lähiajal külastanud, siin elanud, ega tea, kus Valgamaa geograafiliselt üldse asub (nagu viimases Puutepunkti artiklist selgub) teile teadmiseks: muldonnides me ei ela, ilma elektrita pole ning valgamaalast ei pea vabaõhumuuseumis vaatamas käima. Valgamaal saab väärikalt elada. Tegusatele noortele ja aktiivsetele eakatele on palju võimalusi, igapäevaeluks vajalikud teenused, sh sotsiaalhoolekande- ja tervishoiuteenused. Läti naabruses elamine annab meile palju eeliseid: piiriüleselt saavad liikuda nii teenused kui ka inimesed, meil on ühine tööturg, meelelahutusvõimalused, huvihariduse võimalused jne.
Ärme unusta, et maailma parandamine hakkab ikka iseendast ning investeeringud ääremaadesse aitavad ehitada tugevamat kogukonda. On väga oluline, kuidas me ennast, oma maakonda ning Eesti riiki esitleme väljaspool kodu.
