"Reisikavasse valisime ettevõtluse näited, mis on Saaremaale iseloomulikud, näiteks pilliroo kogumine ja rookatuste paigaldamine, paadiehituse, kalanduse ja turismiga seotu. Mitmed ettevõtted, mida külastasime, sealhulgas majutusasutus Mändjala Puhketalu, olid saanud toetusi Leader projektide kaudu. Nähtu andis ainet arutleda ettevõtluse ja projektipõhiste ehituste majandamise üle laiemalt," rääkis projektijuht Marju Teekivi.

Valjalas, Kallemäel tutvuti pilliroo kogumisega. Selleks on ettevõtte Roogkatus OÜ mehed valmistanud ise spetsiaalsed masinad ja neid müüakse Eestist väljagi. Viimane rookatus oli just eelmisel päeval valmis saanud ja selle tegemist seekord vaadata ei õnnestunud, kuid nähti, milline on talvel kogutud pilliroog ja kuidas seda enne katuseks saamist hoitakse.

Vätta Puit, kelle põhitoodang on küll aknad- uksed, andis põgusa ülevaate paadiehitusest. Kelle vana paat tahab parandamist, võib selle just sinna remonti viia.

Kaarma dolomiidikarjääris sai näha dolomiiditootmist, töötlemist ja toodete valmistamist. Seal jagas selgitusi üks Eesti esimestest registreeritud ettevõtjaist, omanik Volli Sai, kes muhedal moel meenutas raskusi, mida ettevõtluse alguses tuli ületada. Raskuste hulka kuulus ka saadud toetuste tagasimaksmine.

GoodKaarma Saaremaa Seebikoda oli huvitav näide, kuidas ühest väikesest ideest on saanud pereettevõtlus, mis leiva lauale toob. Nii keedab abielupaar oma koduköögis ökoseepi, viib läbi õpitubasid, peab suvekohvikut ja kingitustepoodi.

Est-Agaris saadi teada vetikate kogumisest, tardaine tootmisest ja müügist. Kuna oli puhkuste aeg, siis tootmist küll näha ei õnnestunud kuid kogu protsess kuivatatud vetikast pakendatud valmistoodanguni käidi läbi ja tehti selgeks. Kuigi ettevõte on ainulaadne, ei ole selle toodangu turustamine siiski kuigi kerge.

Omapärane oli Saaremaa Ökoküla Salme vallas Lõmalas, kus kasvatati lambaid, tegeleti põllumajandustehnika turustamisega ja pakuti ka majutust. Väga optimistlikelt omanikelt kuuldi, kui vastukäivad võivad vahel olla euronõuded ja tegelikkus.

Angla tuulikud olid toetusrahade abil äsja saanud värskema välimuse. Anglas sai reisiseltskond osa ka pärimuspäevast. Pärimuskeskuse tohutu suur uus dolomiidist hoone, mis on püstitatud europrojektide rahaga, tekitas omavahelises arutluses küsimusi, kuidas nii suurt maja tegevustega täita, et seda ära majandada. Küsimus on üldisem, sest samasuguseid projektihoonete näiteid võib leida ka Märjamaa vallas ja kogu maakonnas. Üks asi on hoonete kordategemine, aga väga oluline on äriplaan, kuidas neid maju hiljem üleval pidada.

Muhus vaadati üle Nautse jaanalinnufarm, Muhu puidukoda ja Pädaste mõis.

"Mulle jättis väga sügava mulje GoodKaarma. Eesti ettevõtjad on sageli väga kinnised, aga sealne perenaine oli väga avatud olekuga suurepärane suhtleja. Mõnusad olid ka Saarema ökoküla lambakasvatajad. Oleme nende karjast ühe jäära ostnud ja eelnevalt suhelnud, aga vahetult kokku pole saanud. Meeldis Kuressaares Veski trahter, kus meile jagati põhjalikke selgitusi selle hoone ajaloo ja praeguse kasutuse kohta. Sellise reisi jooksul näed, kuidas elavad ja mida teevad teised ettevõtjad, mille üle nad muretsevad ja kuidas neil läheb. Kõik see on väga huvitav. Tavalisel turismireisil niisuguseid kohtumisi ei ole," jagas oma muljeid raamatupidamisteenuseid pakkuv Milde Rähni.

OÜ Loodna Maamõõtja juhataja Üllar Aruksaar nimetas ühe erilise muljena Est- Agaris nähtut. "Agar-agar on marmelaadi tootmise põhiaine, mida kogutakse Saaremaal. Huvitav oli teada saada, kuidas mustast vetikast saab valge pulber. Ettevõtjate rõõmud ja mured on aga igal pool üsna sarnased," rääkis Aruksaar.

"Mulle isiklikult käsitööseebid väga huvi ei paku, aga GoodKaarma Saaremaa seebikoda oli hea näide, kuidas ühe väikese idee pealt on suudetud end üles töötada. Seebikoda realiseerib oma ökoseepe üle maailma, kohapeal saab jälgida seebikeetmist ja osaleda seebivalmistamise õpitubades. Siin saab teha ka omanimelist seepi jne," vahendas OÜ Eriosa juhatuse liige Andres Jõessar. Omanimelise juuksurisalongi omanik Elle Sirel tunnustas lisaks huvitavatele kohtumistele ka väga ladusat reisikorraldust:
"Marju Teekivi projektijuhina pani nii mullu kui seekord kokku väga huvitava reisikava. See sai ka ajaliselt väga täpselt läbi viidud."