Märjamaa hobused tantsisid Ohekatku külapäeval

21. ja 28. juulil avasid 30 Eesti kaunist ja tegusat küla väravad, et tutvustada oma tegemisi ja jagada külalistega maaelu võlusid. Raplamaal tegid seda Sulu ja Velise piirkond Märjamaa vallas ning Ohekatku piirkonna külad Kehtna vallas. Sealset päeva aitas ilmestada ka Märjamaa valla esindus.

Ohekatku külade piirkonnas tegutsevad ühiselt kuus Ohekatku mõisapargiga piirnevat küla: Ohekatku, Kehtna-Nurme, Rõue, Nadalama, Hiie ja Koogimäe küla. Väikese aktiivgrupi ettevõtmised on kujunenud külaelanike südameasjaks ning pannud paljud kaunima ja toredama kodukandi nimel hoogsalt tegutsema.

Külaväravate pidulik avamine toimus Ohekatku mõisapargis. Üritus algas piirkonna suurte ja väikeste esinejate kontsertetteastetega ning jätkus külakojas erinevate töötubadega. Toidutelgi ja külakoja seinu kaunistasid ka kohalike kunstnike meeleolukad pildid.

Hip-hopi ja mustlastantsudega esinejate kõrval olid kavas ka hobuste etteasted.

Üritusel esinesid kahe kadrilliga neli ratsutajat. Kaks kadrillis osalevat Helgi Lilleste hobust asusid Kumma külas Kehtna vallas ja kaks Gaili Ilissoni hobust Märjamaal, ratsutajatest olid Anu Kotka, Jane-Ly Liukanen ja Gärolin Vee Märjamaalt ning Victooria Joakit Inglistelt.

Kadrilli õppimine ja harjutamine oli seega logistiliselt keeruline. Algul toimusid proovid kummaski paigas eraldi, paar nädalat enne üritust said kõik kokku Kumma külas. Ohekatku on Kumma külast umbes 12 km, seda maad ratsutasid esinejad korduvalt edasi-tagasi nii proovidesse kui esinema.

Kaks kadrilli

Esimese kadrilli lavastas Ingrid Loomann, kes kasutas Nightlight Duo lugu "Another country song". See on nakatav ja kaasahaarav kiire kantrilugu, millele seatud hoogne kadrill esitati nahksetes kauboikostüümides.

Teise kadrilli lõi Gaili Ilisson ja see oli seatud ansambli Keeris laulule „Viimne ratsu". Lugu algab „viimse ratsu" liikumisega vaatajate poole. „Viimseks ratsuks" oli valitud suur ja uhke eesti raskeveohobune Vesteran.

Lugu jätkus kaunites romantilistes kostüümides, neidude tuules lehvivate juuste, palmitsetud lakkade ja soetud sabadega hobustega. Kadrill näitas kui kaunis on hobune, kui huvitav on hobuse ja inimese koostöö ja milline lummav tantsuline liikumine sellest koostööst harjutamise tulemusena tekib.

Südamlik lugu liigutas publikut. Aplaus oli suur ja nii mõnelgi vaatajal olid kadrilli lõppedes silmad märjad, kui esinejad laulusõnade „kas sul pole peremeest" saatel oma hobuse kaelale langesid.

Ohekatku piirkonna külapäeva üritused jäid veel kestma, kui väsinud ent rahulolevad ratsud- ratsutajad koduteele asusid. Märjamaa esindus oli väga rahul, et saime sellel põneval külaliikumise üritusel osaleda ning täname kutsujat ja toetajat Mary Hermanni ja igatpidi abistajat Helgi Lillestet.