Märjamaa muusika- ja kunstikooli esimese klassi õpilased olid suvel maalilaagris Ruhnu saarel
Kunstikooli õpilastest osalesid VII Ruhnu maalilaagris Triinu (11), Birgit V. (11), Birgit P. (12), Karl (11), Kristjan (11), Alondra (12), Helina (11), Jane (14), Inger-Berlissa (12) ja tema ema Ulvi, õpetaja Anne ning Kehtna kunstidekooli õpilastest Karol (15), Liivika (12) Daniel (14), Joosep (13), Rain (13), üliõpilane Liisimari ja õpetaja Saima. Lisaks soovivad kaasa tulla maalimisest ja saarest huvitunud proua Epp Kohilast ja Silvi Tallinnast.
Sel korral saab õpilaste reis alguse autosõidust Pärnu sadamasse. Kuidas läheneda sadama parklatesse kujundatud Tivoli juurest Ruhnu laevale, silme ees orientiirina vaateratta läheduses paiknev sinine kraana, kujuneb kõigi jaoks esimeseks loominguliseks ülesandeks.
Sõit uue laevaga
Meri laseb meid pigem rahulikult Ruhnu saarele. RUNÖ sõidutab soovijaid merel esimest aastat, sõit erineb varasemast küljesuunas õõtsumisest tunduvalt.
Runö pigem hüpleb või lendab kergelt lained puudutades saare suunas ning vahepeal on tunda justkui lainete rullimist laeva all. Avaratest akendest avaneb vaade merele ning reisi lõpus on võimalik oodata silmapiirilt Ruhnu saare järjest nähtavamaks muutumist. Kui aeg käes, tassime kõik kotid-pakid kaldale.
Sõbraliku Luise tubli väike kastiauto aitab kõik maalilaagri asjad ja väiksemad lapsed sadamast Ruhnu põhikooli juurde. Kõnnime läheneva vihmapilve eest sadamast küla poole, fookuses proua Ulvi 26-aastase vahega taas Ruhnu saarega kohtumise vahetud elamused. Toreda üllatusena sõidab õnneks meie väikesele seltskonnale vastu Jaan bussiga.
Selgub üllatusena, et nn poiste klassi hoitakse kõige puhtamana, üks preilidest suudab aga markeriga esimesel päeval koolipingile kirjutada. Kuidas tuleb see mõte ja kuidas tõuseb käsi seda teostama, jääb arusaamatuks.
Kas saar suudab muuta pilku avaramaks ja puhtust keskkonnas austavamaks - külalise jäljed ei saa saare puhast olekut lõhkuda -, seda näitab aeg saarel.
Koolimajas seame end õdusalt sisse. Õhtul teeme jalutuskäigu läbi küla, et tekiks tuttavam tunne saarel esimest korda olijate jaoks.
Mereäärset tunnetust kogemas
Igal hommikul otsin võimalust uurida ilmateadet, et kujundada päeva asjalik kulgemine.
Selleks kujunevad vestlused Ants Pirsoga. Kui avatult uudistada looduses esinevat, siis võib pilgule avanevast üllatuda, märgates millised erilised puhta looduse olekud on meid kohtamas.
Kuunsi randa jõudes tundub meri justkui Kuunsi tipust veidi kaugemal olevat kui varasematel aastatel. Seega saame maalida väikeste kivide vahel kohas, mis tavaliselt on olnud mereveest ja vetikatest varjatud. Erinevad vaated inspireerivad kujutama sillerdavat merd, maalilist kallast, taevast, erinevaid kive ja kõrkjaid kerges tuules. Maalilaagri lastest jääb maha Kuunsi rand puutumatuna, kaasas elamus ja maalidele jäädvustatud inspiratsioon Kuunsist. Peale lõunat kohtume Limo rannaga, ujutakse päikeses ja ees ootab pikk kaunis mereäärne jalutuskäik Kuunsi suunas, jalad laulvates liivades sahisemas.
Jalutamine merekaldal annab avatud pilgule hea mereäärse tunnetuse ning jalataldadele peeneteralise liiva pai, kõrgel kaldal on aimata metsiku metsa iseäralikku palet.
Koolimaja juures kohtume putukauurijaga, kes seab erilisi putukakogumispaiku puutüvedele.
Eelmisest päevast mäletavad jalad pikka kõndimist, seega järgmise päeva alguseks sobib avanev võimalus seada end istuma Liise talu aitade juurde. Loodud joonistused tulevad kõigil väga vahvad. Sel päeval saavad enne lõunat alguse kohtumised lammastega, valge ja must otsustavat tulla, ninad püsti, üsna lähedale, käe sisse jääb pehme pai tunne nagu ka ehtsate saare lammaste ninadele. Õhtul järgneb maalimine Limo rannas vaheldumisi ujumistega.
Ootamatult tabab ühte maalilaagri purjetamishingega noormeest liivas tuhnimise hoog ning ta kaevub läbi liiva veeni, seades üles ka auku katvate kõrte/ liivaga nn karulõksu. Nälg keskkonda kujundada on vastuolus saare eheduse säilitamise põhimõtetega. Maakunsti harrastuse kalduvusega õpilased peaksid leidma rakendust mitte nii haavatavas keskkonnas!
Peale õhtusööki jalutades toimub kohtumine kirikuõpetajaga, kes tutvustab kiriku lähedal elavat ilmastikutundlikku samblikku. Niiskuses muutub samblik tumedaks ja seega mullal pigem nähtamatuks, hiljem näitab enda olemasolu heledamates hõbedastes toonides.
Detaile avastamas
Avaneb võimalus järgmisel päeval kiriku interjööriga tutvumiseks/ joonistamiseks.
Auväärses puukirikus erinevate vaadete kujutamine võimaldab ruumi uurida, iga joonistaja leiab endale sobiva koha. Pilku püüavad erinevad detailid ja ruumitunnetus tervikuna. Tööd tulevad väga erinevad ja huvitavad. 1730. aastal puukiriku nurga juures mulda pistetud tammetõru on tammepuuna kasvamas.
Puukirikus annab kirikuõpetaja põhjaliku ülevaate detailidest, mis avardavad fookusesse võetava nägemist ja mõistmist aegade tagant. Saame teada, et kivikirik saab 25. juulil saja-aastaseks.
Peale lõunat toimub kooli juures kiire saarepuu joonistamine markeritega ja enne väikest vihma saab vaatluse järgi puu kontuurid paberile seada, markerijoontega täituvad juba loodud lahendused koolimajas.
Igal õhtul saab kooli verandal uudistada Liisimari ja õpetaja Saima õlimaalide arendamist ning proua Epu ja õpetaja Saima päeva jooksul loodud õhulisi akvarelle.
Põnev laadapäev
Lääne-Buldersi taluvärava maalimise päeval tulevad kõigil väga hoogsad maalid. Hiljem kooli ees loodud visandid sõpradest tuletavad meelde koolis õpitut. Külastame Tiina juures viltimistehnikas loodud esemete näitust ning uurime ka erilisi ehteid. Tagasi kooli minnes on kaasas lõhnav soe sai.
Laadapäeval näeme ilusat ilma ning põnevaid tegemisi Liise talus. Korraldatakse mänge, näidatakse tantsulusti, oma kätega loodut, soovijad saavad vaadata lasteetendust. Pallimängud kooli juures tunduvad igal päeval hästi sobivat.
Viimasel õhtul Elvi juurest tulles näeme, kuidas lätlastest ratturitest üks sirgel teel ootamatult vastu aeda sõidab, üle aia kukub koos aia ülemise lati murdmisega. Tiigi talu peremees teab, et see koht aias olevatki üks kummaline koht, mis tõmbab ligi.
Terve nädala jooksul elame kaasa Ruhnu põhikooli köögipõranda uuenemisele. Kõik lapsed saavad esmaspäevast pühapäevani saare sõbralikku olekut ja meid hoidvat ilma kogeda.
Meid ootab pühapäeval ees üsna varajane tõusmine, asjade pakkimine ja tuttava kastiautoga algab sõit juba tuttavale laevale.
Tormist nägu meri õnneks ei näita. Laine mängib, kuna tuul juba mõnda aega Läti suunast on olnud.
Pärnus ootab ees tugev vihm, nii jäävad maalilaagris loodud tööd esialgu kunstikooli uue kooliaasta algust ootama.
Tänan kõikide laste vanemaid, sest tänu teile sai võimalikuks sisukas Ruhnu maalilaager ka sellel suvel.
Tänan kõiki, keda Ruhnu saarel kohtasime, eriti Ants Pirsot, Elvit, Luiset, Buldersi talu perenaist, kirikuõpetajat, Runö meeskonda, vahvlite meistrit Joosepit.
_________________________________________________
* Märjamaa raamatukogus I korrusel Ruhnu maalilaagri tööd
* II korrusel kunstikooli eelkooli õpilaste esimesed maalid ja segatehnikas pildid ning raamatukogu joonistamispäeval osalenud laste karupoeg Puhhi teemalised joonistused
* Rangu kaubamajas kunstikooli esimese klassi esimesed maalid
* Rapla keskraamatukogus Märjamaa muusika- ja kunstikooli lõputööde näitus
