Väiketüll on Eestis suhteliselt ebaühtlase levikumustriga lind, kes pesitseb valdavalt tehismaastikel (kruusakarjäärid, paemurrud, ehitustandrid jms), kuid asustab ka kruusaseid ja kivi klibuseid alasid rannikul ja saartel. Meil pesitseb 1000-2000 paari, asustab kogu Euroopas peamiselt inimtekkelisi paiku.

Väiketüll. Foto: roxik24

Väiketüll. Foto: roxik24

On teada, et EL maades pesitseb ehk vaid iga kümnes väiketüllipaar looduslikes tingimustes. Väiketüll on üks väikseimatest kurvitsalistest, olles pisut suurem lõokesest ja kaalub keskmiselt vaid 40 gr. Väiketülli ülapool on luitunud pruun, alapool aga valge. Laup, kurgualune ja kaelus on tal valged, viimast piirab seljapoolel kitsas ja pugualal laiem mustpruun rõngas. Kiiru eesosa silmade vahel, valjasriba ja põsed on mustpruunid. Hoosuled on väiketüllil pruunid, äärmised tüürsuled valged, keskmised pruunid. Nokk on must, jalad kollakasroosad, ümber silma helekollane sulevaba võru. Sarnane liivatülliga: esimese labahoosule rood on peaaegu tipuosani valge, teiste hoosulgede roodudel valget ei leidu. Nii polegi väiketülli tiival valget vööti, mistõttu on teda lennul liivatüllist kerge eristada.

Kuna liivatülli näol on Eestis tegemist tüüpilise rannikulinnuga (meil elab 1000-2000 paari), kohtab seda liiki pesitsejana eelkõige saartel ja mererannikul asustades hõreda ja madala taimestikuga liivaseid ja kiviklibuseid rannalõike. Kuidas teda ära tunda?

Väiketüll. Foto: rich

Väiketüll. Foto: rich

Liivatüll on umbes kuldnoka suurune (50-65 gr) pisikurvitsaline - laup, kulm, kurgualune, lai kaelus ja alapool on valged. Kiiru eesosa silmade vahel, valjasriba ja põsed, samuti ka pugualalt algav ja üle turja ahenev rõngas aga mustad.

Kiiru tagaosa, kukal ja kogu muu ülapool luitunud-pruun. Hoosuled tumepruunid, tiival valge vööt, mis on hästi näha lennul. Külgmised tüürsuled valged, sise mised pruunid. Noka tipuosa on must, tüvikuosa aga kollakasoranž, jalad aga oranžikaskollased.

Selgrootutest toituvad pojad arenevad kiiresti ja juba 10-päevased tüllitibud on sedavõrd iseseisvad, et sageli silkavad vanemad hädaldades ise oma põikpäistele võsukestele järele. Noored tüllid teevad oma esimesed lennukatsed ca 25 päeva vanusena ning sellest hetkest alates hakkavad pesapaigad kiiresti tühjenema.

Ränne talvitusaladele algab mõlemal liigil juba juuli keskpaigas ja saavutab haripunkti augustis-septembris, lõpeb tavaliselt viimaste lindude lahkumisega oktoobri keskpaigas.

Põnevaid tüllielamusi!

Hea lugeja, kas oled tülli näinud või on sul õnnestunud tead koguni pildistada? Kirjuta oma lugu või saada foto rahvahaal@eestielu.ee