Mart Vaiksaar: Valla majandamisest, lihtsalt

Kevadised korrastustööd tehtud, kartul ja aiaviljad mulda pistetud, nüüd ehk vahest pisut aega muruniitmise vahel muudegi asjade üle mõtiskleda.
Milleks valda üldse vaja on?

Kui keegi sellise küsimuse esitab, tähendab see minule, kui valla ametnikule, et oleme riigi poolt meile seadusega antud ülesannetega piisavalt hästi toime tulnud. Kui keegi aga lapsele lasteaiakohta ei saa või siis talvehommikul tööle minnes tee vallutanud lumehange kinni jääb, saab üsna pea selgeks, millega vald tegelema peab. See naljaga pooleks mõeldud, aga nii ta paraku on. Nüüd aga pealkirjas lubatu juurde.

Riik on vallad(loe: omavalitsused) loonud enda käepikenduseks, et tagada kõigile kodanikele põhiseadusega lubatud õigused. Nii on valla kohustusteks tagada lastele üldhariduse andmine alates lasteaiast kuni gümnaasiumi lõpuni, vallale kuuluvate teede aastaringne korrashoid ning paljud muud ülesanded, mis kohaliku eluga tihedalt seotud.

Meie ja valdava osa teiste omavalitsuste eelarved koosnevad peaaegu, et täies ulatuses riigi poolt eraldatud vahenditest.

Miks ma sellest rääkida tahan? Kõik me soovime elult alati parimat, see on ju loomulik. Majanduslikud võimalused on paraku aga enamasti piiratud ning elus tuleb sageli teha valikuid, mida ja kuidas. Seetõttu peaksime kõik omama ühtset arusaamist meie rahalistest võimalustest mõistmaks, miks volikokku valitud kaaskodanikud teevad valla tulevikku vaatavaid majanduslikke otsustusi eelarve planeerimisel just nii nagu nad teinud on, mitte teisiti.

Omavalitsuste eelarve tulupoole lõviosa moodustavad üksikisiku tulumaks(osa sellest), maamaks ja toetus-ning tasandusfond. Peaaegu kõik Eesti omavalitsused, välja arvatud Tallinna linn ja mõned Ida-Virumaa kaevandusvallad, kes saavad ülalloetletud tuluartiklitele lisaks veel maavara kaevandamise ressursimaksu, ei ole suutelised tulumaksu ja maamaksu summadest nendele seadusega pandud ülesandeid täitma ning seetõttu jagabki riik meile lisaks rahasid toetus- ja tasandusfondi kaudu.

Möödunud aastakümnendi keskpaiga majandustõus kasvatas eelarvemahtu tublisti ning sellel ajal valitsuse ja volikogu poolt tehtud realistlike ja kaalutletud otsuste tulemusel oli käesoleva valitsemisperioodi alguseks, 2009. aasta lõpul, valla eelarves lisaks igaastasele riigi poolt laekuvale tulubaasile ca 5 miljonit krooni(320 000 eurot).

Majandustõusule järgnenud langusperioodil, mis kestab jätkuvalt, sai volikogu tasemel otsustatud, et säästetud summat ei tarvitata valla ja tema hallatavate asutuste igaaastaste jooksvate majanduskuludeks vaid kasutatakse ainult investeeringute katteks. Ehk teisisõnu: selle rahaga ehitatakse midagi uut või remonditakse olemasolevat. Sellise plaani järgi oleme töötanud viimased kolm aastat. Üldisest majandussurutisest tulenevalt on Tori valla eelarve mitu aastat samas mahus olnud. Samas aga on raha ostujõud tänu inflatsioonile oluliselt langenud.

Kui kõik käesoleva aasta investeeringud, millest suurimaks on Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) toel ühisveevärkide floorivaba vee tagamine, teoks saavad, oleme jõudnud seisu, kus meil järgmiseks eelarveaastaks sisuliselt vana reservi enam pole. Meie tulevased arendused tuleb teha kas iga-aastaselt riigi poolt eraldatavatest vahenditest või siis pangalaenu toel.

Mida see vallale kaasa toob?

Kui vaatate valla kodulehelt meie eelarvet, siis näete, et meie tulud katavad aasta jooksvad majandamiskulud.Võlg on võõra oma, laenu abil ehitamisel on vaja see mingi aja pärast pangale tagasi maksta. Mis tähendab, et meil tuleb järgmiste aastate eelarvetes valitsuse ja hallatavate asutuste alaeelarveid väga täpselt koostada, iga senti kaaluda ning üritada siit ja sealt kokku hoida.

Mida aeg edasi, seda rohkemate muutujatega peab planeerimisel arvestama. Maal elanikkond väheneb, noored soovivad elada võimalustele lähemal. See on loomulik protsess. Selleks, et tahaksime Toris elada, tuleb meil üheskoos luua olemiseks võimalikult hea keskkond. Elus tuleb alatihti teha valikuid. Otsustamine pole lihtne. Arvan, et valla ees seisvate valikute tegemiseks tuleb kaasata vallaelanikke järjest rohkem.

Mis oleks muret, kui tulevikku oskaks ette näha...