Mart Võrklaev: Liinibusse peab näha olema seal, kus elab inimesi

Kuna Rae vald on üks kiiremini arenevaid omavalitsusi, siis kasvab meie elanike arv suure kiirusega ning meie eeliseks on lisaks elanike kasvule ka see, et valda liigub järjest enam suuri ettevõtteid, kes on nii piirkonna, kui ka lähivaldade elanike sh Tallinna linna elanikele tööandjaks.

Seoses elanike kiire kasvuga ja uute ettevõtete lisandumisega on järjest kasvav vajadus ka ühistranspordi teenuse järgi, kuid mis seoses kiire arenguga ei ühti kahjuks praegu pakutava teenusega, sest liikumisvõimalused on piiratud. Siinkohal võib näitena tuua Peetri aleviku, mis on väga lühikese ajaga kasvanud üle 4000 inimesega asumiks ning kus elanikud on pikka aega oodanud regulaarselt toimiva ühistranspordi tulekut.

Peale pikka ootamist saab alates käesoleva aasta septembrist õnneks Peetri alevik igapäevaselt toimiva bussiliini suunal Tallinn-Peetri-Tallinn.

Kuid ühistranspordivõrk peaks olema palju tihedam ja laiem. Vallavalitsusele teadaolevalt ootavad väga meie elanikest liinibusse Uuesalu, Rae küla, Lagedi inimesed. Kuidas ühe liinibussi saamine piirkonda käib? See on aeganõudev ja mitmeid osapooli kaasav protsess.

Uued asumid vajavad bussiliine

Ühistranspordi liinide töö korraldamisega Harjumaa siseselt tegeleb otseselt MTÜ Harjumaa Ühistranspordikeskus, ühistranspordi taristu on Maanteeameti korraldada ja mõlemaid asutusi rahastab riik.

Ei saa salata, et ühistranspordi parema korraldamise üheks suuremaks probleemiks on tänasel päeval puudulik taristu kogu Harjumaal ja loomulikult ka asjaolu, et riik ei leia raha uute liinide käivitamiseks. Puudu on nii bussipeatusi teenindavatest kergliiklusteedest kui ka bussitaskutest suurte teede ääres. Bussid ei saa peatuda seal, kus inimestel vaja, sest pole peatust või siis kui peatus on, pole kergliiklusteid, mis turvaliselt viiks asulasse.

Tänasel päeval on paradoksaalne see, et korralikud busside peatumisteks mõeldud kohad asuvad rohkem seal, kus rahvaarv kahaneb. Piirkonnad, kuhu rahvast juurde tuleb ja nõudlus ühistranspordi järele on suur, seal aga pole korralikku ühistranspordi taristut.

Tähelepanu tuleb pöörata neile piirkondadele, kus rahvastik kasvab

Kiiremalt on vaja reageerida rahvastiku arvu muutustele. Kui ühte piirkonda asub elama juba 1000 inimest, aga teisest piirkonnast lahkutakse, siis vastavalt sellele on mõistlik ka ühistransporti elanike huvides ümber korraldada.

Arvestada tuleb ettevõtjate huve

Ühistranspordikorraldust tuleb vaadata ka teisest aspektist. Rae vallas on mitmeid suurettevõtteid, kelle töötajad igapäevaselt sõidavad Rae valda tööle ettevõtete enda poolt organiseeritud bussidega. Oleme tänavu istunud kahel korral ettevõtjatega ühise laua taga ja vahetanud infot, millistel aegadel ja suundades on kellelgi vajadus bussiliine käigus hoida. Tuleb välja, et Jüri aleviku lähiala tehnoparkidesse sõidab erinevate ettevõtete poolt kokku ligikaudu 20 bussi igal hommikul, mis tulevad nii Tallinna eri linnaosadest, kui ka isegi Keilast.

Pole vähe oluline, et arvestades Rae valla ja ka teiste Tallinna lähiümbruse valdade kiiret kasvu elanikearvu poolest ning näitena toodud ettevõtjate poolt veetavat suurt inimeste hulka, annaks tegelikkuses uute liinide käivitamine olulist piletitulu kogu ühistranspordi süsteemile, kuna sõitjaid oleks kindlasti hulgaliselt. Võitjaid oleks mõlemal poolel. Loodud oleks bussiliinid, kus ka reaalselt inimesed sõidavad ja elanikele oleks tagatud kvaliteetne ning kiire ühistranspordi teenus, lisaks toetame sellega oluliselt ettevõtlust ja ettevõtluskeskkonna arengut.

Hiljuti Rae valda külastanud majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts oli samuti nõus, et riik peab suutma ühistranspordi kaudu ka ettevõtlust toetada. Kui aga hinnata praegust olukorda ühistranspordis ettevõtja seisukohalt, siis riik ei toeta ülemäära ettevõtluskeskkonna arengut.

Loodame, et nii ministri tasemel välja öeldud sõnad suudavad tõugata jäämäe pisutki liikuma ja pärast vajaduste täpset kaardistamist jõutakse kiirete lahendusteni.

Vaja on bussiliini, mis võimaldab liikumist rõngasvaldade vahel

Loodame ka seda, et kui Harjumaa Ühistranspordikeskus esitab 2014.aastal Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile taotluse liini avamiseks Paldiski-Jüri-Maardu vahel, et siis riik leiab niipalju vahendeid, et see erinevaid omavalitsusi läbiv liin mööda ringteed käima saada. Praegune liikumisvõimalus Tallinna rõngasvaldade vahel on väga vilets. Kiilist polegi võimalik saada bussiga näiteks Jürisse ja Jürist Maardusse. Paldiski- Jüri-Maardu liini on kindlasti vaja, et parandada ringteedeäärsete asumite inimeste liikumisvõimalusi.