Mati Karmini käe all sai Mustla taas jõulumeeleollu
Tarvastu vallavanema Alar Karu püüdlused Mustlat kaunistada ja omanäoliseks muuta on silma paistnud nii omadele kui ka läbisõitjatele juba õige ammu: mulgi motiivid bussipeatustes, kaunid ja originaalsed tänavavalgustuspostid...
Muidugi tuli ka seekordne jõulukaunistuste idee temalt! Alul näis mõte üsna "tavaline", aga ometi kukkus see reaalsuses küllalt lõbus välja. On vaja väga positiivset visiooni, et argimuredes, mida vallajuhil on alati ohtrasti, säilitada ilumeelt ja huumoritaju.
Kas originaalseid jõulukaunistusi on raske välja mõelda?
Kõik hakkab kohal ise elama ja nihkub paika: on vaja vaid alustada, teele minna. Vana elektripost vallamaja ees, kus päkapikud ronivad, oli esimesel aastal idee teostusel suureks abiks - tore, et seda on väärtustatud ning ta on paika jäetud. Tänavune rõdumõte ning "tornipäkapikk" tulid taas vallavanemalt. Just Mustla eripära ja kohalikud võimalused annavad samadele sümbolitele nende omapära ja kordumatuse.
Kas tudengid osalevad jõuluilu loomises pigem lusti või ainepunktide pärast?
Noorusele on mängulust loomuomane, kuigi meid ümbritsev kiirus, elu- ja õppekorralduse killustatus muudavad head kavatsused sageli hõredaiks. Piits ja präänik on igikestvad mõjutusvahendid.
Kuidas haakub selline töö Teie põhieriala skulptuuriga?
Olen Tartu Kõrgemas Kunstikoolis õpetanud 13 aastat, neist 10 skulptuuriosakonna juhatajana. Seega on minu otsene kohus noortele õpetada, kuidas täita erinevaid ettetulevaid tööülesandeid.
Seekord oli huvitav kogeda, kuidas ehituslikust armatuurterasest on vähese vaevaga võimalik valmistada karkassi, mis suudab kanda "paksu" jõulumeest...
Kas ka järgmisel aastal on Teie ja Tartu kõrgema kunstikooli poolt Mustlasse midagi põnevat oodata?
Minu tähtajaline tööleping Tartus lõpeb järgmisel suvel, tõenäoliselt ma enam õppejõu kohale ei kandideeri. Usun, et olen oma ülesande järeltuleva põlvkonna ees täitnud.
