Siseministeeriumi tellimusel hindas konsultatsiooni- ja koolituskeskus Geomedia kohaliku omavalitsuse võimekuse indeksi andmeid viiendat korda. Selle töö tulemusena on kohalike omavalitsusüksuste kohta loodud ühtsetest andmetest lähtuv, aastaid 2005-2012 hõlmav andmekogu. Viimane KOV võimekuse indeksi aruanne iseloomustab KOV indeksi väärtusi perioodil 2009-2012. Segaduste vältimiseks tuleks märkida, et võimekuse indeksi järgi toimus KOV-de  reastamine kahes tabelis: 4-aastane periood 2009-2012 (linn 10.) ja aasta 2012 (linn 12.). Kuressaare linn pole 2005. aastast alates nelja aastaste tsüklite edetabelis kordagi esikümnest välja langenud.

KOV-i võimekuse indeksiga mõõdetakse piirkonna potentsiaali midagi ära teha, mitte ei anta hinnanguid. Võimekuse indeksi aluseks on 6 peaindikaatorit - rahvas ja maa, kohalik majandus, elanikkonna heaolu, kohaliku omavalitsuse organisatsioon, finantsolukord ja teenused. Peaindikaatorid moodustuvad omakorda 29 alamindeksi baasil. Oluline on märkida, et kuigi indikaatoreid ja indekseid on palju, on lõppkokkuvõttes kaheks olulisemaks faktoriks omavalitsuse edukuse määramisel siiski mitmekesiste ja tasuvate töökohtade olemasolu ning elanikkonna vanuseline struktuur. Seda kinnitab Harjumaa omavalitsustest moodustuv tabeli esiseitse, sest teadupärast elab just selles maakonnas üle 40% Eesti elanikkonnast ning seal toodetakse üle 60% kogu riigi SKP-st.

Linna areng läbi aastate stabiilne

Linnapeana on hea meel tõdeda, et Kuressaare on 4 aasta lõikes Eesti 226 omavalitsuse seas traditsiooniliselt esikümnes. Kuresaare koht on kindlasti erandlik, sest oleme esikümnes ainuke omavalitsus väljapool Harju või Tartu maakonda. Lääne-Eestist on esikolmekümnes lisaks meile veel vaid Pärnu 23. ja Haapsalu 25. kohaga, meie põhjanaabri  Kärdla leiame 44. realt. Maakonna valdadest on kõrgeimal, 61. kohal Kaarma vald. Lugejatele teadmiseks seegi, et peale sügisesi valimisi saab Eestis olema 215 omavalitsust - ühinemas on 18 linna ja valda, mille tulemusena tekib asemele 7 uut omavalitsust. Nii ei leia me näiteks järgmise aasta tabelitest enam omavalitsusena Kärdla linna, sest peale valimisi saab sellest Kõrgessaare vallaga ühinemise järel Hiiu vald.

Nii nagu elus ikka, peitub erinevate statistikatabelite puhul ilu eelkõige vaataja silmades ning numbrite reale võib igaüks meist anda erinevaid tõlgendusi. Midagi siin ilmas pole täiuslik ning see kehtib ka koostatud tabelite kohta. Näiteks oli linna üheks suurimaks kukutajaks (kui nii võib öelda) madal koht (97.) finantsolukorra järjestuses. Eelkõige oli see tingitud linna 58,4%-st laenukoormusest ja siin peitub minu arvates suurim vastuolu - laenu puudumine annab võrreldes selle olemasoluga väga kõrged punktid.

Kui ettevõtluses on investeeringuteks laenude võtmine tavapärane, on pisut veider, et omavalitsuse puhul on see tegevus taunitud. Olen nõus, et kuskil on piirid, aga ainult eelarveliste vahenditega linnaruumis suuri investeeringuid teha pole võimalik. Kuressaare linnas poleks korras jahisadamat ja rannaala, renoveeritud koolimaju ja lasteaedu, korras teid ja tänavaid, kaasaegset spordihoonet, kui me poleks kasutanud laenu ja toonud projektidega sisse eelarveväliseid vahendeid.

Majanduses parimate hulgas

Viimasel ajal on olnud kuulda jutte ettevõtluse kehvast seisust Kuressaares ning linnavõimudele heidetakse ette, et ettevõtluskeskkond on omavalitsuse poolt vähe toetatud. Reaalsusele tuginev võimekuse uuring näitab aga vastupidist - oleme majanduse indikaatori arvestuses kõrgel 10. kohal. Ka mitmete tunnustatud ekspertide sõnul on Kuressaare linnas ettevõtluskeskkond hea. Viimati saime kiidusõnu kuulda inimgeograaf Garri Raagma käest, kes väitis, et Kuressaare on üks edukamaid väikelinnu ning on teinud ettevõtluskeskkonna soodustamisel head tööd.

Mõned näited, mille läbi saab kohalik omavalitsus ettevõtluse arengut soodustada, on olla ettevõtjale partneriks ja mitte vastanduda, võimaluste piires ettevõtlust sisuliselt toetada ja koostöökohti otsida, koostada ise olulisemaid planeeringud, menetleda operatiivselt ehituslube, registreeringuid, taotlusi jms.

Konkreetne näide elust enesest - linna toel loodi väikelaevaehituse klaster, mis võimaldas omakorda koostöös TTÜ ja teiste partneritega alustada kompetentsikeskuse ehitamist. Toetus ei piirdunud vaid initsiatiiviga, vaid järgmise 5 aasta jooksul panustab linn keskusesse 160 000 eurot. Valmiv kompetentsikeskus pakub tuge väikelaevaehitajatele, loob kõrgelt kvalifitseeritud töökohti, on valdkonnas rahvusvaheliseks partneriks, soodustab Mereakadeemia erialade toomist Kuressaarde jm. Kuna enamik väikelaevaehitajaid toimetab linnaruumist väljas, toob see näide esile Kuressaare kui keskuse rolli seista hea maakonna kui terviku arenguvõimaluste eest.

Potentsiaali paremaks muutuda on

On üllatav, et kõrgeimal kohal oleme valdkondadest „rahvas ja maa" tabelis, olles seal lausa seitsmendad. Selles valdkonnas hinnatakse elanikke arvu, ülalpeetavate määra, rahvastiku taastootmise potentsiaali ja maa maksustamise hinda. Teenuste tabelis oleme 23. ning need kaks valdkonda koos majandusega on kõige olulisemad, kui kõneleme väljarändest.

Väljarände pidurdamine ei saa olla eesmärk omaette, vaid peab tulenema seadustega kohalikule omavalitsusele pandud ülesannete ja eesmärkide täitmise võimekusest. Kvaliteetsed teenused, head võimalused hariduse omandamiseks, turvaline ja pere tegemisi toetav linnaruum, hea ettevõtluskeskkond - need on mõned üksikud näited valdkondadest, mis mängivad rolli väljarände pidurdamisel ning millede puhul omavalitsus aeg-ajalt tõsiselt peeglisse peab vaatama. Teiste seas ka Kuressaare!

Ülevaade KOV-i võimekuse tabelist ei olnud mõeldud mingi kiidulauluna, aga tänu tulemustele ta nii välja kukkus! Otse loomulikult on meil tavalise omavalitsusena ka probleeme ja arenguruumi - madalad palgad hariduse ja kultuurisektoris, remondiootel lasteaiad, suutlikkus kanda maakonna keskuse koormust vaid linna maksutulu baasil, väljarändest tulenev elanike arvu kahanemine, lühike turismihooaeg jms.

Kindlasti ei soovi me areneda linnaelu statistika pärast, vaid hoopis muudel eesmärkidel. Meie linn on elamisväärne mitte ainult KOV võimekuse indeksite tabelis vaid ka tegelikkuses. Suur tänu kõigile linnakodanikele, kes on selle nimel vaeva näinud ja sellele kaasa aidanud.