Matk läbi ajaloo – Trans Riffarrica
Matkarajale suundujatelt küsiti tee peal abi ajaloolise tõe selgitamiseks. Kuna paljud seigad ennemuistsetest aegadest on peitunud saladuse katte alla, siis otsustati tõde vastuste vahel välja loosida. Näiteks küsiti kiviaegse asula kohal, kuidas hooldasid toonased inimesed oma varbaküüsi. Vastusteks pakuti nii seda, et puu otsa ronimisel küüned kulusid ise, kui ka seda, et neid üksteisel näriti. Ajalooline tõde selgus hoopiski selle kohta, millised laulusõnad kõlasid esimesena Laulukivi nimelisel rändrahnul. Nüüd teame, et selleks oli „Oh laula ja hõiska...". Sellise tõe teadjaks osutus loosi tahtel tõeline professionaal, arheoloog Ain Mäesalu.
Tänutäheks nii olulise informatsiooni eest sai ta maastikujalgratta. Ka need, kes auhinnatud ei saanud, tõdesid, et Jägala jõe alamjooks on huvitav ning ilus piirkond.
Linnamäel tutvustasid oma teadmisi ajaloost nii viikingid, kiviaja inimesed kui ka arheoloogid. Nende tegemiste vastu huvi tundjad said kindlasti juurde palju teadmisi ja niisama häid emotsioone. Näiteks mõni külastaja sai esimest korda elus puupulka keerutades leegi üles.
Teised said vajalikke teadmisi sellest, kuidas eristada maa seest leitud inimese konti näiteks sea omast. Käsitöömeistrid õpetasid inimestele, kuidas savist midagi kasulikku ja ilusat valmistada.
Õhtu lõpuks läksid Eestist ja Lätist pärit viikingid omavahel nii tülli, et tormasid üksteisele kallale. Ilmselt oli tüli siiski kunstnikult tekitatud ja rahvuste vahelist viha kindlasti ei õhkunud. Kolgiti mõõkadega ja sutsati odadega. Ei puudunud ka tõeliselt haavatud, kes kuulsast ajaloolisest kohast saadud armi edaspidi kindlast uhkusega väärtustada oskavad. Laval lauluga esinejad olid kõik oma ala meistrid. Rahvalaulik Annika Mändmaa esitas põnevalt regilaule ja ansambel Rondellus keskaegset muusikat.
Kui rahvalaulust õhkas tõelist ürgset jõudu, siis keskaja muusika kõlas õrnalt ja meeli ülendavalt. Õhtu viimase kontserdi andis ansambel Zetod oma tuntud headuses. Laval oli tõelist energiat ja laulud panid nii mõnegi kuulaja energiliselt kaasa elama.
Palju andis kontserdile juurde ka ainulaadne looduslik keskkond, mis lasi helidel üle järve vastu kajada. Zetode solist Jalmar Vabarna igal juhul ei suutnud meenutada enda kogemustest ilusamat esinemiskohta.
Korraldajate poolt suur tänu külastajatele, kes otsustasid kaunil pühapäeva õhtul linnamäele tulla ja osalistele, kes oskasid ajalugu huvitavamaks ja lõbusamaks teha.
