Direktor näitas maja, rühmi, tutvustas õpetajaid ning tutvustas mindki. Oli pisut hirm, kuid nähes sooje pilke õpetajate ja laste silmis, kadus igasugune kahtlusepisik minu seest - tundub, et olen sattunud väga sõbralikku kollektiivi, kus hoitakse ja armastatakse lapsi ja kolleege. Niisiis olen Rüblikus ja tahtmine siin olla järjest kasvab.

Julgemate laste nimed said selgeks esimeses hommikuringis Mikkude-Mannide rühmas. Õpetaja Jaanika rahulik ja emotsionaalne vestluse juhtimine ning arutelu tüdrukutenädala plaanide üle äratas uudishimu nii lastes kui minus.

Meie, tänapäeva täiskasvanud, püüame tavaelus naistepäeva nõukogude kultuuripärandina unustusehõlma jätta, kuid lasteaed tähistab just sel nädalal tüdrukute nädalat. Panin tähele, kui hoolsalt pööratakse rühmas tähelepanu viisakale ja väärikale käitumisele.

Ettevalmistused neljapäevaseks naistepäeva tähistamiseks mängupeoga panid õpetajate näpud ja mõtted hoolsalt tööle. Kuidas küll ära märkida iga tüdruk rühmas? Õnneks ei ole see eriti raske, headel lastel on ikka palju nimesid. Nii jõudiski kätte naistepäev, tüdrukud ja ka õpetajad olid selleks päevaks selga pannud kleidid ning näodki pähe maalinud. Soengud sätitud, kleidikene sirgeks tõmmatud, seadsid lapsed sammud saali poole, kus kohe-kohe oli algamas mängupidu. Saali minnes hoidis iga väike poiss tüdrukul viisakalt ja väärikalt käest kinni.

Tore on olla laps

Saalis ootas meid õpetaja Aime, kes oskab pillidest imelisi viise välja võluda. Viisid panid suukesed laulma ja jalakesed tantsima. Jõudis kätte peo kulminatsioon. Tüdrukute nägudel säras justkui päike, kui õpetajad panid igaühele üle õla lindikese ning pähe krooni nagu printsessidel - tõeline naistepäev. Lindikesel oli nimi, mis iseloomustab väikest tüdrukut kõige enam. Saalis sai lindi südame-, pikapatsi-, rõõmu-, lahke-, laulu-, õnnelik-, uudishimulik- ja tantsu-Mann.

Peale pidu saatsid traksis poisid tüdrukud rühma tagasi. Ka poiste nägudelt võis lugeda uhkusevarjundit: minu tüdruk on kõige parem.

Olin olnud ühe meeldejääva sündmuse kordamineku juures ning seda piltnikuna jäädvustanud, et ka vanematel oleks pärast tore vaadata fotosid oma kõige kallimate tegemistest lasteaias. 

Õhtupoolikul jätkus naistepäeva tähistamine Lepatriinude rühmas, kus õpetajad olid rühma toonud kaunid kostüümid ning tüdrukutel oli võimalus end ehtida ning sättida. Oi kui kaunilt seelikud keerlesid ja kui pehmed olid sulgedega sallid kaelas. Vaatasin ja mõtlesin, et küll on ikka tore olla laps.

Kui kostüümid seljas, asusid väikesed lepatriinud teele saali. Seal on ju palju rohkem ruumi tantsida ja laulu lüüa. Õpetaja Lea oli peole kaasa võtnud oma akordioni, kuhu sisse on peidetud palju toredaid laululugusid, vaja need ainult välja meelitada. Mängupidu juhtis Veroonika, kes on praktikant meie lasteaias, Lepatriinude rühmas.

Õnneks mängis õpetaja Lea palju selliseid lugusid, kus oli vaja keerutada ja tantsida. Küll on tore, ütlesid kõigi laste silmad; nad nautisid naistepäeva ning rõõmustasid ka meie, täiskasvanute eest, kes me tihti unustame pisiasjade üle rõõmustamise ära. Kuid pisiasjadest saavad suured ja nii kasvab ka rõõm.

Meie lasteaias oskavad rõõmustada nii lapsed kui täiskasvanud. Aitäh toredate, meeldejäävate esimeste päevade eest Viiratsi lasteaias.