Meeldejääv isade- ja vanaisadepäeva õhtu koolis
15. novembri õhtul toimus koolimajas isadepäeva tähistamine, kus sai osaleda ühes kolmest töötoast. Valida sai puutöö, sporditegemise või kokkamise vahel.
Üritus algas avasõnadega, millele lisasid meeleolu 3. a klassi laste ettekantud luuleread tänapäeva isadest. Seejärel mindi rõõmsal sammul valitud töötuppa, kus asuti askeldama juhendajate näpunäidete alusel.
Pärast koolitunnipikkust tegutsemist saadi jälle kokku õhtu õdusaks lõpetuseks. Kaeti laud kokkamise töötoas valminud pirukate, tee ning morsiga. Pidulikkust lisasid 2. b klassi lapsed luuletuse lugemisega ning üheskoos lauldi teemakohast laulu meistrimeestest. Kõik lapsed riputasid oma isale tänutäheks kaela puidust medali, mis tunnustas neid kui kõige lahedamaid papse.
Õhtu oli tore, meeleolukas ning isade tänu korraldajatele siiras. Kirjutas õpetaja Jana Rootare KOKKAMINE. Üks grupp valmistas õppeköögis õunakooki ja viineripirukaid. Kui alguses olid papad veidi kõhklevad ja uurisid retsepti üsna ebakindlalt, siis üsna peagi asendus see hoogsa tegevusega. Kõik vajalikud ained olid laudadel olemas, leiti ka nõud ja koogitegu võis alata. Tore oli vaadata, kui sujuvalt kulges omavaheline koostöö, kuidas ühed vahustasid mune, teised sulatasid soojas piimas võid, kolmandad jälle rullisid tainast jne. Igatahes päris kindel oli see, et need mehed tundsid end köögis nagu kodus. Oma nõu ja jõuga oli abiks ka päris kokk Urmas Lindlo. Kuigi suuremad tegijad olid isad ja vanaisad, siis ei saa alahinnata ka laste osa koogi ja pirukate valmimisel. Küpsetised tulid välja väga maitsvad, selles võisid veenduda ka kõik teised üritusel osalejad hilisemal ühisel teejoomisel. Seda tõestas ka kiirus, millega koogid ja pirukad laualt kõhtudesse kadusid.
Kirjutas õpetaja Eve Randver
SPORTLIK MEELELAHUTUS. Sportimas oli poisse, tüdrukuid, isasid ja ka üks vanaisa. Soojenduseks sai proovile pandud laste ja isade tähelepanu, sest harjutused muutusid vastavalt sellele, mitu vilet kõlas. Kuna on teada, et isad ja vanaisad on tugevad, siis said nad oma võsukesi seljas kanda ning samal ajal joosta. Kui soojendus oli tehtud, algasid teatevõistlused. Jagasime osalejad kahte võistkonda.
Teatevõistlusteks olid: Veerev pall – esimese võistleja käes oli pall, mis tuli veeretada kaasvõistlejate jalgevahelt läbi. Kui pall jõudis viimase võistlejani, siis jooksis see rivi algusesse ja veeretas palli rivi lõppu jne; Saalihokikepiga võrkpalli veeretamine
tähtis oli, et hokikepp oleks maas, sest muidu veeres pall liialt kaugele; Sulgpall reketil – tuli joosta nii, et sulgpall reketilt maha ei kukus; Sik-sak-jooks
koonuste vahel jooksmine; Tennisepalli asetamine koonuse otsa – tähtis oli täpsus, et pall koonuselt maha ei kukuks; Vähikõnd – vastupidavuse harjutamine; Sportliku õhtu lõpetasime lõdvestava kõnniga.
Võistluste korraldajateks olid õpetajad Ülle ja Jana.
Kirjutas õpetaja Ülle Juuse-Tumak
PUUTÖÖ. Poiste tööõpetuse õpetaja Enn Neito valmistas ette pannilabidate toorikud. Selleks et seda köögis ka kasutada saaks, oli isadel ja vanaisadel koos lastega vaja toorikule õige kuju anda ja see ka ära lihvida. Tööõpetuse klassi sisenedes valiti endale meelepärane töökoht. Isad suhtlesid omavahel aktiivselt, lapsed aga hakkasid kohe tööle. Seda ei suutnud ka isad kaua kõrvalt vaadata. Kiirelt võtsid papad asja üle ja ruumis käis kibekiire paaristöö. Tunniga valmis ilus pannilabidas, mille isad said mälestuseks koju kaasa.
Kirjutas õpetaja Kairit Lillepuu
