Meeldejäävad kultuurielamused märtsis
Laulude kirjutajana ja esitajana on juba suuremat tuntust kogunud Võhma gümnaasiumi 6. klassi õpilane Agatha Dooni Murro.
On raske edasi anda seda emotsiooni, mis tekib neid noori kuulates ja veel raskem on seda kirjas kirjeldada.
Oleme nende esinemisele kaasa elanud praktiliselt sellest ajast. kui nad arglikult oma esimesi esinemisi kultuurikeskuse laval tegid.
Paljud on juba neiu ja noormehe ikka jõudnud. Milline töö ja eneseületamine on selle kasvu ajal toimunud. Olen kindel, et mitmed meie pilgu all kasvanud noored solistid on leidnud või leiavad oma kutsumuse. Väga suur roll nende nn lauljateel on vanematel, rääkimata nende õpetajast Maarika Reimandist.
Esinemised erinevatel kontsertidel, konkurssidel, lauluproovid jne nõuavad vanematelt hoolt ja tähelepanu.
Toimuvad nad ju enamasti väljaspool töö- ja kooliaega, tihti kaugemal kodust. Mõtlen sellele sageli siis, kui arutletakse aunimetuste jagamise üle. Kas mitte need noored ja perspektiivikad pole meie väikese linna mainekujundajad ja särad? Miks lükata tähelepanu tulevikku?
Siinkohal oleks paslik lugejatele edasi anda üks e-kiri, mis saabus minu postkasti pärast Võrus esinemist (saatjaga kokkuleppel avaldan selle muutmata kujul).
Saan uhkusega öelda, et tänasel EMLS poolfinaali konkursil Võrus, kus oli koos pool Eestit, said meie Võhma poisid uskumatult häid tulemusi:
Markus Koks I koht,
Vaiko Aasaküla II koht.
Minu Viljandi poisid laulsid samuti väga edukalt:
Rimo Bachmann I koht ja Jarnis Leenurm III koht.
Züriis olid Anu Taul, Kait Tamra ja Urmas Lattikas.
Finaal on Türil 6. aprillil. Ma olin õnnelik ja rahul juba siis, kui pääsesime maakonna võitjatena Võrusse.
Täna oli kohal väga palju tublisid laulupoisse, ausalt öeldes ei eristanud minu kõrv meie poisse teistest - eks ma olen ise nende vigade ja samas ka plussidega harjunud.
Pigem oli kuulda väga eriliste häältega imelisi poisse pea igast linnast. Konkurss oli väga tasavägine, võitjatel pidi olema see müstiline "MISKI", et nad eristusid ja edasi said.
Türile minnes ei ole mul mingeid ootusi, tahangi öelda, et praegune saavutus on minu meelest tippude tipp.
Meie konkurendid on enamasti ju stuudiote poisid, kes saavad laulmise tunde umbes 2 x 45 min nädalas. Milline luksus!
Tänan teid abi ja toetuse eest laste õpetamisel!
Maarika Reimand
________________________________________________ 9. märtsil kutsusime kultuurikeskusesse mehi koos abikaasade, sõbrannade ja ämmadega naistepäeva seltskonnaõhtule jalga keerutama ja osa saama mõnusast õhtupoolikust.
Tantsutajaks oli suurepärane ja muusikute seas paljukiidetud bänd Veskikivi Tartust.
Peoõhtu tantsuvaheaegadel pakkus peolistele kultuurielamusi rahvusvaheliselt tuntud Lustilinna balletiteatri esitrupp (äsja naasnud Euroopa turneelt Pariis- London-Viin) ning Metsatuka rahvamaja varieteetrupp "Sädetallad", kes olid meie laval esmakordselt ja arvatavasti sellisel kujul ka viimast korda. Milline koreograafia, milline menu, millised artistid!? Midagi nii fantastilist pole kultuurikeskuse saal veel näinud ega kuulnud.
Tegelikult koosnesid mõlemad trupid Võhma näiteringi Rassijad liikmetest, eelkõige meestest. Esitatud showprogramm oli valminud Olev Rassi juhendamisel, Luule Tiirmaa ideekavandil.
Vaatamata kasinale publikule, oli meeldejääv ja lõbus pidu. Kõik naised said meestelt kingituseks „igikestva lille" ja hea tuju.
Taas pean kordama eespool kirjutatut, et meeleolu ei ole võimalik kirjaridades edasi anda, seda peab ise tundma.
Teadmiseks kõhklejaile, et seltskonnaõhtutele tasub tulla, ja pole ka tingimata tähtis, et kaaslaseks pole kedagi haarata - sõpruskonnaga või üksi, elamuse saab alati.
