Lase end lõplikult välja vihastada, siis mõistad, et  enam hullemaks minna ei saa ja ükskõik, mida ette võtad, on olukorra parandamine.

Paul, kelle rahakott pole kunagi priske olnud, aga unistus rikkusest on teda saatnud kogu aeg, osaleb peenel koolitusel  „Kuidas teenida oma esimene miljon võimalikult kiiresti."  Loeng on uinutavalt igav, kuid üks küsimus tõmbab Pauli tõeliselt käima.

Loengupidaja: Miks tekkis globaalne majanduskriis?

Saalist loengukuulaja: Mull lõhkes.

Paul: Miks rääkida sellest, miks majanduskriis tekkis? Maksin selle kursuse eest 200 eurot ja tahan lõpuks teada saada, kuidas teenida oma esimene miljon võimalikult kiiresti?

Loengupidaja: Aitäh küsimuse eest. Ma paraku ei saa seda loengu esimese pooles öelda. Mulle makstakse tunnitasu, aga võin anda vihje..

Paul: Noh, laske tulla.

Loengupidaja: Hakake pidama loengut „Kuidas teenida oma esimene miljon võimalikult kiiresti". Mulle peate maksma vaid pisut autoritasu.

Paul: Teiesuguste pärast Eesti ühiskond ongi haige. Ainult genereeritakse kõlavaid pealkirju, millega Guinessi rekordite raamatus pääseks leheküljele kõige sisutumad laused, kui vaid selline lehekülg olemas oleks.

Saalist loengukuulaja: Igas asjas tuleb näha positiivset poolt ja kasutada ära oma võimalus. Mina teeks kursuse „ 7 nippi loterii peavõidu saamiseks" . 

Paul:  Mulle aitab sellest jamast siin. Tahan oma raha tagasi.

Loengupidaja: Vabandust, kui te poest ostate leiva ja see teile ei maiste, kas küsite selle eest raha tagasi?

Paul: Kui käite arsti juures ja see paneb teile vale diagnoosi, kas soovitate seda arsti kellelegi teisele?

Saalist loengukuulaja: Härrased, meie ühine eesmärk on saada rikkaks, eks! Võtke ennast nüüd kokku ja lähme edasi.

Paul: Kerige kõik kuu peale. Siin saalis ei toimu midagi, mille eest maksin.

Paul lahkub loengusaalist ja õues kohtab tänaval oma koolivenda Tõnu.

Paul: Oi, oi, oi.

Tõnu: Vanal koolivennal juhtus midagi?

Paul: Laenatud raha oli, saad aru. Raiskasin oma 200 viimast laenatud eurot ära. 

Tõnu: Pole midagi lahti, kui on olemas hea idee, mis mitte ainult sind ja mind ei aita, vaid aitab kogu rahvast. Kõik saavad rikkaks.

Paul: Pidasin sind kooliajal küll veidi ohmuks, aga noh, lase tulla.

Tõnu: Peame algatuseks tegema sellise teadusliku uuringu.  Tuleb välja selgitada, kui palju on tegelikult rahval raha. 

Paul: Sukasääres pappi?

Tõnu: Just nii vennas.

Paul: Kes Sulle tõde räägib?

Tõnu: Kui õigesti lähened, siis küll räägivad. Ütle naisele, et ta on paks, saad kohe vastu vahtimist, aga kui kiidad tema vallatuid kurve...

Paul: Ja siis...

Tõnu: Tahan öelda, et peame muutma eesti inimese usku. Noh, selles mõttes, et ta ei ole odava Poola õuna usku.

Paul: Ei saa aru. Kuidas see majandust ergutab?

Tõnu: Et rahvas hakkaks eelistama meie oma toitu ja tooteid.

Paul: See pole võimalik kulla koolivend. See on juba ette läbikukkunud üritus. Keegi ei osta Estonian Airi piletit, et toetada meie oma riigi firmat. Hind loeb, kulla vennas.

Tõnu: Juba hakkad valesti mõtlema. Inimesel pole midagi selle vastu, et toetada oma maa tootjaid. Lihtsalt liiga palju on teisi võimalusi.

Paul: Sa paistsid meie kohtumise alguses targem välja. Poliitikud ei aja ka nii kahtlast juttu.

Pauli telefon taskus heliseb. Helistajaks on Pauli ja Tõnu koolivend Anton, kes on äsja väljunud Hiina restoranist.

Anton: Mis oleks, kui korraldaks hiina kapsa vastu laulva revolutsiooni. Viskame maroko tomatid sigadele ette ....

Paul: Sind ka mingi kärbes hammustanud.

Anton:  Villand on saanud välismaise kraami kummardamisest.  Käisin täna seal hiinakas lammast söömas,  no ptüi, ei kõlba kuskile. Lammas oli söödav, aga mida paganat me neid pilukaid või poolakaid või jänkisid peame kummardama ja nende rahakotti nuumama. Omasid on vaja toetada, Eesti meest ja naist nuumata.

Paul: Kui on valida, kas osta odavalt välismaist kraami  ja vireleda  kauem või osta kallimalt kodumaist  ja olla varsti näljas, siis...

Anton:  Selles asi ongi, et välismaine kraam pole odav. Käin hiinakas lõunal ja maksan vähemalt euro rohkem kui ahjuprae eest.

Paul: Kuhu sihid?

Anton: Teeme koos ühe võimsa aktsiooni, et see hiina kapsas ja Poola õun Eesti turult välja süüa. Täidetud juba küll võõrast taskut. 

Paul: Need sõnad kõlavad veel mõttetumalt, kui  see kuradima kursus, kuhu ma oma viimase rahanutsu jätsin.  Raiu pähe, meid tegelikult ei huvita, kuidas Eesti majandusel läheb. Pealegi polegi sellist asja olemas, me oleme üks osa maailmamajandusest.

Anton: Maailmamajandus koosneb rahvusriikide majandustest ja mida tugevam on rahvusriigi majandus, seda enam kaalu on tal globaalses majanduses.  Nii et, vastuvaidlemiseks arvestatavat argumenti ei ole.

Algab majandus päästmise aktsioon.

Järjejutt saab jätku juba järgmisel nädalavahetusel.